Geograafia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30328
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Metsa- ja maastikupõlengute ohu ennetamisest Eestis meteoroloogiliste andmete abil(Tartu Ülikool, 2024) Merdenson, Risto; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMetsa- ja maastikutulekahjud mängivad aegade algusest peale olulist rolli inimeste eludes. 1850ndate aastate algusest on kiirgusbilanss hakanud kiiremini kasvama, mistõttu sagenevad looduspõlengud. Iga aasta põleb 2.5% kogu maailma maismaa pindalast ning kahjud ulatuvad miljarditesse. Käesolevas töös uuriti metsa- ja maastikupõlengute teket ning levikut. Töö eesmärgiks püstitati luua Pythoni programm, mis kasutades IDW interpoleerimismeetodit, suudab arvutada Päästeametis registreeritud metsa- ja maastikupõlengute koordinaatidele meteoroloogiliste tegurite väärtuseid. Arvutatud andmeid saab edasi kasutada minevikus toimunud metsa- ja maastikupõlengute uurimiseks.Kirje Tartu tänavakunsti ja suurte seinamaalide kaardistamine ning analüüs(Tartu Ülikool, 2024) Luure, Annika; Pae, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTänavakunst ja suured seinamaalid on aktiivse linnaruumi osad. Neil on mõju nii inimestele kui piirkonnale üldisemalt. Nad pakkuvad emotsioone, väärtusi, mõtteaine, aitavad kujundada linnaruumi, tõstavad kinnisvara väärtust ja palju muud. Uurimistöö eesmärk oli kaardistada Tartu linna tänavakunsti ja suuri seinamaale, selgitada välja erinevaid ruumisuhteid ning tööde mõju linnapildile. Tuues võrdlusi ka mujalt maailmas. Uurimuse käigus tehti välitöid, analüüsiti andmeid, loodi pildipank, andmebaas, mustandikaart ja illustreerivaid kaarte. Kokku kaardistati 650 tööd. Toodi välja isetekkelise ja korraldatud tänavakunstitööd, muraleid ja grafitit. Teooria osas anti ülevaade ruumisuhetest, kujutatud teoste taustast, näiteid jm.Kirje Liiklusmüra levik haljastatud tänavaruumis Tartus kahe aastaaja võrdluses(Tartu Ülikool, 2024) Batura, Mihhail; Poom, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondÕhusaaste kõrval on liiklusmüra üks peamisi keskkonnategureid, mis mõjutab jalakäijate tervist ja mugavust ning liikumisteekonna valikut tänavaruumis. Seega on oluline uurida, milliseid müra leevendavaid meetmeid on otstarbekas kasutada kaasaegses linnaruumis. Bakalaureusetöö eesmärk on selgitada, kuidas haljastus mõjutab tänavamüra levikut eri aastaaegadel ning kuidas müratase väheneb seoses kaugusega tänavast. Uurimistöös analüüsiti keskmist mürataset õhtusel tipptunnil neljas Tartu linnas paiknevas teelõigus. Selgus, et haljastuse sesoonsuse mõju müra levikule oli mõõdukas ja et linnaruumis mõjutasid mürataset lisaks autoliiklusele ka muud keskkonnategurid.Kirje Tänavaruumi keskkonnakvaliteedi kaardistamine Tartu näitel(Tartu Ülikool, 2024) Vainjärv, Kermo; Poom, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEuroopa ja Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja inimestele pakkuda head ja keskkonnasõbralikku alternatiivi. Hea alternatiiv on jalgratas ja jalutamine. Töö hindab tervisliku tänava metoodika alusel Tartu kesklinna tänavaid neljal kategoorial: kõnnitavus, rattasõit, elurikkus ja sidusus. Bakalaureuse töö eesmärk on kaardistada Tartu kesklinna tänavaruumi, et leida lahendusi linna turvalisuse, meeldiva keskkonna ja keskkonnasõbralikkuse parandamiseks. Töö käigus uuriti kokku 38 tänavalõiku. Tulemustes selgus Tartu Kesklinna kõige kõrgema ja kõige madalama kvaliteediga tänavalõigud kategooriate kaupa.Kirje Ilmastiku mõju inimeste tegevusruumile Tallinna näitel(Tartu Ülikool, 2024) Noe, Lea Sophie; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondIlm on üks paljudest teguritest, mis mõjutab inimeste mobiilsuskäitumist ning tegevuskohtade valikut. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on nutitelefoni rakenduses MobilityLog kogutud GPS andmete abil uurida, milline on ilmastiku mõju Priisle ja Kalamaja elanike tegevusruumile. Analüüsis keskendutakse kahele aspektile: sesoonsuse mõjule ning ekstreemse ilma mõjule. Ekstreemse ilma mõju uuritakse kuumalaine ja lumetormi näitel, võrreldes tegevusruumi suurust ekstreemsetel perioodidel ja tavapärase ilma ajal. Töö tulemusena selgus, et sesoonsus mõjutab mõlema linnaosa elanike tegevusruumi suurust. Tallinlaste tegevusruum oli tunduvalt suurem hiliskevadel ja suvel. Ekstreemse ilma mõju tegevusruumi suurusele oli seevastu mitmekesisem ja erines linnaosade vahel. Erinevus ekstreemse ilmaga päevade ja võrdluspäevade vahel ei olnud statistiliselt oluline. See annab põhjust, et teemat veel tulevikus edasi uurida.Kirje GPS-andmete põhjal arvutatud tegevusruumide kujutamise meetodite võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2024) Öövel, Jürgen; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondUue paradigma saabumine inimgeograafiasse tõi kaasa uute andmetüüpide ja analüüsimeetodite kasutuselevõtu. Samas on jäänud tähelepanuta nende meetodite endi olemuse uurimine. Selle töö eesmärgiks on uurida inimese tegevusruumi kujutamiseks kasutatavate meetodite loomuomast kallutatust. Selleks uuriti töö raames Kalamaja ja Priisle elanike GPS- andmete põhjal arvutatud ruumikujusid. Ruumikujude vaheliste erinevuste leidmiseks võrreldi erinevate ruumikujude pindalade mediaanväärtusi ning kasutati Duncani testi ja Kruskal-Wallise testi. Töö tulemustena selgub, et üks ruumikuju, puhvriga joon, näitab uuritud tunnuste puhul ülejäänud kolmest ruumikujust märkimisväärselt väiksemaid erinevusi võrdlusgruppide vahel. Töö panustab teadusmaailma arengusse teadmisega, et kõik tegevusruumide kujutamiseks kasutatavad meetodid ei näita gruppide vahelisi erinevusi samas ulatuses, mis võimaldab järgmistel uuringutel teha teadlikumaid metoodika valikuid.Kirje Eesti valitsussektori toetusmaksete ruumiline jaotus(Tartu Ülikool, 2024) Niitra, Bernard Raafael; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tominga, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöö eesmärk on uurida 2023. aastal tehtud valitsussektori toetusmaksete ruumilist jaotust. Eraldi käsitletakse rahandusministeeriumi hallatava valitsussektori makseandmiku alusel kõigile juriidilistele isikutele ja omavalitsustele makstud toetusi. Juriidiliste isikute toetuste regionaalset mõju hinnatakse varasema teooria põhjal, mis rõhutab asutuste regionaalse paiknemise olulisust. Kohalikele omavalitsustele makstud toetusi võrreldakse nende 2022. aasta finantsolukorra indeksiga. Kõige rohkem toetusi elaniku kohta maksti juriidilistele isikutele väikesaarte valdades ning kahes suuremas linnas. Omavalitsustele makstud toetuse ja nende finantsolukorra indeksi vahel tuvastati nõrk korrelatsioon. Käesolev töö võib anda sisendit avalike asutuste paigutuse ja toetusmaksete regionaalse mõju edasiseks uurimiseks.Kirje Biogaasijaamade asukohtade optimeerimine Eestis(Tartu Ülikool, 2024) Eelmäe, Hendrik; Raagmaa, Garri, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEesti tingimustes on täielik taastuvenergiale üleminek tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult põhjendatud ja keskkondlikult möödapääsmatu. Bakalaureusetöö raames uuriti Eesti ja Euroopa bioenergia sektori tulevikuväljavaateid. Töö teoreetilises osas käsitleti kliimamuutuse mõju ja asukohateooriaid, mille abil leiti töö uurimuslikus osas parimad võimalikud asukohad biogaasijaamadele. Samuti anti töös ülevaade Eestis bioenergiat tootvatest ettevõtetest. Bakalaureusetöö uurimuslikus osas leiti, et sigade ja veiste lägast on võimalik toota ligikaudu 60 000 000 kuupmeetrit biometaani aastas, mis annab potentsiaalselt 597 GWh energiat. Paraku pole kogu läga biometaani tootmisesse suunamine saavutatav, mistõttu on reaalselt toodetav biometaani maht ligikaudu pool teoreetilisest mahust. Bakalaureusetöös leiti sigade ja veiste lägal põhinevatele biogaasijaamadele parimad võimalikud asukohad.Kirje Erineva suurusega leibkondade ruumilised mustrid Eestis perioodil 2000-2021(Tartu Ülikool, 2024) Mägi, Karoli; Kalm, Kadi, juhendaja; Suitso, Elina Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kolme viimase rahvaloenduste andmete põhjal välja selgitada, kuidas erineva suurusega leibkonnad Eestis paiknevad ja kuidas on nende ruumilised mustrid ajas muutunud. Andmed on saadud Eesti Statistikaametilt ja täpsemalt kasutatakse kolme viimase rahvaloenduse andmeid, mis toimusid 2000., 2011. ja 2021. aastal. Nendel aastatel saab vaadelda leibkondade ruumilist paiknemist Eesti kantides, Tallinnas ja Tartus. Töö tulemustest selgus, et suuremad leibkonnad eelistavad aina enam elada suuremate linnade tagamaal ning selle arvelt jäävad tühjemaks Eesti kaugemad piirkonnad. Kõige väiksemad leibkonnad on pikka aega olnud Kirde-Eesti ja Ida-Virumaal. Eesti suuremates linnades (Tallinnas ja Tartus) elavad suuremad leibkonnad äärelinna eramajapiirkondades ja kesklinna piirkonnas ning paneelelamupiirkondades elavad väiksemad leibkonnad.Kirje Rahvaarvu muutus Eesti maakondades ja kantides ning selle muutuse komponendid perioodil 1989-2023(Tartu Ülikool, 2024) Viidebaum, Karl; Kalm, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondRahvastiku muutuste uurimine ajas on oluline, kuna see aitab inimestel valmistuda tulevaste muutuste jaoks ning trende paremini ette prognoosida. Selline teadmine võimaldab elutähtsaid asutusi läbimõeldult planeerida, lihtsustades näiteks ka linnade planeerimist. Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada, millised rahvaarvu muutused on toimunud Eesti kantides ja maakondades erinevatel perioodidel ning mis on nende muutuste põhjused. Bakalaureusetöös kasutati rahvaloenduse (1989, 2000, 2011, 2021) ja Rahvastiku Statistilise Registri summeeritud andmeid ning arvututati ühe kümnendi muutus protsentides. Tulemustest selgus, et esimesel perioodil 1989-2000 toimus Eestist suur väljaränne, peamiselt Nõukogude Liidu tööliste arvelt, kes suundusid tagasi oma kodumaale. Teisele perioodile (2000-2011) oli iseloomulik suur maakondade vaheline siseränne ja rahvastiku võitsid suuremate linnade eeslinnad. Kolmandal perioodil (2011-2021) oli näha rahvastiku liikumist linnadest kaugemale, peamiselt suunduti rannikuäärsetele aladele ja saartele. Viimasel vaadeldaval perioodil 2021 kuni 2023 oli näha suurt sisserändajate osakaalu kasvu, mistõttu on Eesti rahvaarv kasvanud.Kirje Väljaränne Setomaalt 1945-1965(Tartu Ülikool, 2024) Luik, Iris; Mõisja, Kiira, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTeise maailmasõja tulemusel jagati Petseri maakonna koosseisu kuulunud Setomaa ENSV ja VNFSV vahel. Tolleaegsed linnastumisprotsessid ühes Vene Setomaal toimunud ulatusliku venestamisega viisid tuhandete Setomaa talude tühjenemiseni. Töö eesmärgiks oli kaardistada setode ajaloolist väljarännet oma põliselt elualalt ajavahemikus 1945–1965. Selleks kasutati andmeallikatena 2011. aasta rahvaloendust, internetiküsitlust ja retrospektiivseid intervjuusid. Paralleelselt analüüsiti ning omavahel võrreldi väljarännet nii VNFSV Setomaalt kui ka ENSV Setomaalt. Tulemustest selgus, et Setomaalt on enim välja rännatud Tartusse, Tallinnasse, Räpina valda, Võrusse ja Põlvasse. Peamised väljarände põhjused olid õppima asumine, tööle asumine ja küüditamine.Kirje Raudteetranspordi kättesaadavus pealinnaregiooni uuselamutele(Tartu Ülikool, 2024) Mirka, Kaur-Markus; Metspalu, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas pealinnaregiooni asustuse areng järgib jätkusuutliku planeerimise põhimõtteid. Töös analüüsitakse raudteetranspordi kättesaadavust uuselamutele ja kergliiklusteede ühendusi uute elamualade ning rongipeatuste vahel. Samuti analüüsitakse uuselamute paiknemist Harju ja Rapla maakonnaplaneeringutes määratud linnalistes piirkondades. Metoodika hõlmab 2018-2022 Ehitisregistri ehituslubade andmete ruumianalüüsi. Tulemused näitavad, et vaid 6,4% elamuarendustest on rajatud rongipeatustest 500 m raadiusesse, 12,2% 750 m raadiusesse ja 18,4% 1000 m raadiusesse. Ligikaudu 56% uutest elamutest (88% korter- ja ridaelamutest) asuvad linnalistes piirkondades. Järeldatakse, et uuselamuid ei ole süsteemselt kavandatud rongipeatuste lähedusse ning areng ei järgi jätkusuutliku transpordipõhise planeerimise põhimõtteid. Kergliiklusteede ühendusi tuleb hajaasustuslikes piirkondades parandada.Kirje Kõrghoonete roll ja lähitulevik Tallinnas(Tartu Ülikool, 2024) Tummeltau, Karel; Metspalu, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondLinnaplaneerimises on tähtsaks teemaks tänapäeval jätkusuutlik linnade planeerimine ning kliimamuutustega arvestamine. Kompaktne linn on jätkusuutliku linna üks oluline osa ning hõlmab endas kõrghoonete olemasolu. Kõrghooned mängivad linnaruumi tihendamisel kui ka kujundamisel suurt rolli. Bakalaureusetöös uuriti ''Tallinna kõrghoonete paiknemine'' teemaplaneeringut ning moodustati seeläbi ruumiline analüüs Tallinna kõrghoonetest. Ruumianalüüs põhines Ehitisregistrist kättesaadavatel andmetel. Uuriti kuidas on 2009. aastal vastuvõetud teemaplaneering tänaseks päevaks õnnestunud. Teemaplaneering näeb ette 11 kõrghoonete piirkonda kuhu võib kõrghooneid rajada. Peale teemaplaneeringu vastuvõtmist ehitati veidi üle poolte ehitistest ettenähtud piirkondadesse. Kõiki kõrghoonete piirkondi ei ole kasutusse võetud. Teemaplaneeringus esineb puuduseid nii keskkonnateemadel, jalakäijate tasandil kui ka linnaruumi- ja arhitektuuriteemadel.Kirje Maa-ameti administratiivpiiride haldamise rakenduse tööprotsesside analüüs ja arendusnõuete kaardistamine(Tartu Ülikool, 2024) Sõgel, Markus; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEesti haldus- ja asustusjaotuste muudatusi reguleerivad mitmed õigusaktid, mis kohustavad Maa-ametit kandma katastrikaardile nii haldus- ja asustusüksuste piirid ja lahkmejooned kui ka riigipiiri. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Maa-ameti haldus- ja asustuspiiride muutmise protsesse ning nende põhjal koostada uue administratiivpiiride haldamise rakenduse arendusnõuded. Hetkeseisu protsessid nõuavad liigset Maa-ameti poolset tööjõudu ning olemasolevad rakendused kasutavad juba vananevaid tehnoloogiaid. Uue rakenduse arendusnõuete määramisel lähtuti vana rakenduse puudustest ning Maa-ameti arenduspõhimõtetest. Töö tulemusena koostas autor uue rakenduse arendusnõuded, kasutuslood, funktsionaalsed nõuded ja andis ülevaate nii rakenduse tööst kui ka kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest.Kirje Globaalsete ja regionaalsete kaugseirepõhiste maakatte andmebaaside täpsuse hindamine Eesti näitel(Tartu Ülikool, 2024) Annusver, Marie; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPikaajaliste maastikumuutuste jälgimiseks ja hetkeolukorra kirjeldamiseks on vajalikud pikaajalised ja järjepidevad andmed, mida pakub kaugseire. Kaugseire põhiseid maakatte andmebaase on aga erinevaid. Antud töö eesmärk on võrrelda omavahel kolme globaalset ja ühte regionaalset kaugseire põhist maakatte andmebaasi, et teha kindlaks nende täpsused Eesti aladel ning leida nende peamised vead ja vigade allikad. Antud töös võrreldi andmebaase: CORINE Land Cover, ESA WorldCover, Esri Land Cover ja Dynamic World. Valideerimiseks kasutasin Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK). Uurimusalaks oli terve Eesti. Töö tulemus näitas, et kõikide andmebaaside üldine täpsus oli sarnane. ESRI-l oli 74%, ESA-l 73%, Dynamic Worldil 71% ning CORINE-il 68%. Peamised vead tulenesid madalast ruumilisest resolutsioonist, spektraalsete omaduste sarnasusest, segupikslitest, erinevustest definitsioonides ja andmete ajakohasusest.Kirje Eesti põdrapopulatsiooni paiknemine (2015-2022)(Tartu Ülikool, 2024) Vent, Karl Mihkel; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEuroopa põder on Eesti metsade suurim imetaja ning on ka Eesti jahihooaja põhiliseks jahiloomaks. Põdrapullide ehk isasloomade sooliseks eripäraks on massiivsed ja tugevasti harunenud sarved. See näitab ka isaslooma jõulisust. Bakalaureuse töö eesmärk oli analüüsida põdrapopulatsiooni paiknemist 2015 kuni 2022 aastal. Samuti vaadatakse kuidas paiknevad medaliväärsete sarvedega põdrapullid Eestis. Töö andmeanalüüs tugines 2015 kuni 2022 perioodi jäävatesse Keskkonnaagentuuri ulukiasurkonnaseisundi andmetele, kus oli ametlik umbkaudne põdrapopulatsioon, küttimissoovid ja reaalselt kütitud loomad. Samuti põdralehmade viljakus. Põdrapullide sarvede hindamist viib läbi Eesti Jahimeeste Selts ja andmed pärinevad nende andmebaasist. Tulemustest selgus, et 2015. aastal oli Eestis populatsiooni paiknemine palju ebaühtlasem ja toimus palju intensiivsem küttimine. Jahipiirkondades oli kaks suurimat jahipiirkonda, kus populatsiooni suuruse tõttu kütiti pea 200 põtra. 2022. aastaks on Eestis üldine populatsioon vähenenud ja ühtlustunud kuigi mõlemal aastal oli suurima põdrapopulatsiooniga maakond i Pärnumaa. Mõlemal aastal on küttimisandmete põhjal vähem asustatud piirkonnaks olnud Kagu-Eesti, aga seal esineb ka tihedama asustusega piirkondi Läti piiri ääres. Põdrapullide puhul on välja kujunenud selge piirkond, kus esineb märgatavalt rohkem kütitud medaliväärsete sarvedega põdrapulle. Selleks on Läänemaa ja Pärnumaa lääneosa. 2015-2018 perioodil oli tugev piirkond ka Kesk-Eesti, aga aastateks 2019-2022 on see hääbunud. Looduslike vaenlaste populatsioon on ka sel perioodil tõusnud ning suurim mõju on huntidel, kes on suureks ohuks põdravasikatele.Kirje Raamatukogu kui ankurasutuse roll Eesti maakeskkonnas(Tartu Ülikool, 2024) Moora, Markus; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Kangro, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEesti taasisesesvumisest alates on maapiirkondade raamatukogude roll arenenud, muutudes tähtsateks „ankurasutusteks“. See bakalaureusetöö käsitleb raamatukogude uut rolli ja sügavamat tähendust maapiirkondades kahanemise vältel. Maal elava elanikkonna demograafilise vähenemise kontekstis, on säilinud ja toimivad sotsiaalsed infrastruktuurid kogukonna kriitilisteks tugisammasteks. Raamatukogud on saavutanud uue traditsioonilise rolli, pakkudes mitte ainult raamatulaenutuse teenust, vaid toimides ka kui tähtsad sotsiaalsed keskused, eriti kõrge keskmise vanusega kogukondades. Omavalitsused on pidanud keerulise majandusliku olukorra tingimustes tegema raskeid kärbete otsuseid. Ebapiisav riigipoolne rahastus ja majandusreformid avalduvad tihti vähe kasutust leidvate maaraamatukogude sulgemise näol. Uurimistöö rõhutab raamatukogude olulist rolli kogukonna keskustena, toob välja raamatukogutöötajate innovaatilisi lähenemisviise raske ajaga kohanemisel ning räägib asutuse rollist kohalike eakate eludes.Kirje Kasvuhoonegaaside vood kuivendatud siirdesoo- ja rabametsa muldadest(Tartu Ülikool, 2023) Truupõld, Joosep; Soosaar, Kaido; Ranniku, Reti; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Tornaadode teke ja elutsükkel Eestis lähtuvalt radariandmetest(Tartu Ülikool, 2023) Tanilsoo, Tarmo; Jaagus, Jaak; Voormansik, Tanel; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Jääksoode korrastamine ja märgalaviljelus ning selle mõju kasvuhoonegaaside voole(Tartu Ülikool, 2023) Kass, Ülle; Kull, Ain; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond