Geograafia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30328

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 222

Digivõimaluste mõju elukohavalikule ja igapäevasele mobiilsusele Tallinna ümbruse näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Vallikivi, Epp; Kährik, Anneli, juhendaja; Plüschke-Altof, Bianka, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöös uuritakse, kuidas kaugtööd võimaldav tehnoloogia ja taristu (digivõimalused) mõjutavad inimeste elukohavalikut ja igapäevast mobiilsust. Digivõimalused ja kaugtöö on viimastel aastatel üha laiemalt levinud. Tallinnast Tallinna tagamaale kolinud leibkondade kvalitatiivsest uuringust selgub, et erinevalt mitme rahvusvahelise analüüsi tulemustest olid uuritud grupi kolimise ajendid pigem traditsioonilised, seotud näiteks elukeskkonna ja eluaseme hinnaga. Digivõimalused ja kaugtöö mängisid uue elukoha valikul ja igapäevase mobiilsusega seotud aspektides pigem toetavat rolli.
Saare maakonda külastavate turistide ruumilise jaotuse muutumine
(Tartu Ülikool, 2025) Teras, Sander; Raun, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Saare maakonnas on turismisektor oluline osa majandusest ning seetõttu on oluline mõista turistide tarbimist ja liikumist. 2024. aastal kurtsid Kuressaare toitlustusettevõtjad suvisel turismihooajal külastajate arvu langemise üle. Parvlaevade üleveoandmed ei viidanud külastajate vähenemisele. Käesoleva töö eesmärgiks seati Saare maakonda külastavate turistide ruumilise jaotuse muutuste välja selgitamine. Selleks kasutati kahte andmeallikat: Statistikaameti majutusandmed ja TS Laevad OÜ parvlaevade üleveoandmed. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Tulemustest ilmnes, et Kuressaare majutatute ja nende ööbimiste osakaal on kasvanud ning välisturistide osakaal langenud. Parvlaeva reisijate hulgas on püsielanike osakaal tõusnud ning haagissuvilaid ja autoelamuid on üle veetud sõidukite hulgas rohkem.
Suve- ja talvekultuuride tuvastamine Sentinel-2 andmete ja masinõppe abil
(Tartu Ülikool, 2025) Susi, Emilie; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärk oli hinnata Sentinel-2 andmete ja otsustusmetsa algoritmi sobivust suvi- ja taliviljade eristamiseks varakevadel. Uurimispiirkonnaks oli Tatra org Lõuna-Eestis. Kasutati Google Earth Engine’i keskkonda, kus viidi läbi andmetöötlus, treening ja klassifitseerimine. Mudeli koostamiseks kasutati spektraalindekseid ning välitöödel kogutud proovipunkte. Treeningandmetel saavutati kuni 86% täpsus, punktipõhisel valideerimisel 78% ja pikslipõhisel hindamisel 67%. Peamised eksimused esinesid taliviljade ja küntud maa vahel, mis viitab spektraalsele kattuvusele kevadel. Visuaalne analüüs näitas, et vigu leidus põllumassiivide kesk- ja servaaladel, kuid esines ka täpselt klassifitseeritud põlde. Järelduseks kinnitab töö, et Sentinel-2 andmed võimaldavad usaldusväärset klassifitseerimist kevadistes tingimustes. Tulemusi parandaks mitme sensori andmete kasutamine ning aegridade kaasamine.
Porkuni järve ja Väinjärve valgala iseloomustamine mulla ärakande modelleerimise teel
(Tartu Ülikool, 2025) Preismann, Eliisabet; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli modelleerida potentsiaalset mulla ärakannet Porkuni järve ja Väinjärve valgaladel ning hinnata valgalade maakasutuse potentsiaalset mõju järvede seisunditele. Töös iseloomustati valgalade omadusi ning arvutati valgalade ja alamvalgalade statistilised näitajad. Analüüs põhines Maa- ja Ruumiameti viiemeetrisel digitaalsel kõrgusmudelil, mille alusel modelleeriti järvede valgala ning mulla ärakanne. Uurimistöö tulemusena tekkis ülevaade Porkuni järve ning Väinjärve valgalast ning nende potentsiaalsest mulla ärakandest.
Viljandimaa asustusnimede tähendusväli ning ruumiline ja vanuseline muster
(Tartu Ülikool, 2025) Pertelson, Aleksander; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kohanimed peegeldavad asustuse ajaloolist arengut ning aitavad inimestel liigendada maastiku. Uurimistöö keskendub Viljandi maakonna küla- ja talunimede semantilisele ja vanuselisele struktuurile ning ühtlasi ka nende ruumilisele mustrile. Töö eesmärk on näidata, millised on kohanimede tähendused ning kuidas need seostuvad maastiku ja asustuse kujunemisega. Antud töös uuritakse Viljandi maakonna 268 asula-ning 4260 talunime. Külanimede juures uuritakse rohkem nimede etümologiseeritud tähendusi ja külade vanust. Talunimedel vaadatakse ka nimedes leiduvaid sõnatüvesid ning üritatakse leida nimede seoseid ka erinevate loodus- ja maastikuelementidega. Lisaks leitakse ruumilise analüüsi abil talude erinevat paiknemist näitavad parameetrid. Uurimistöö tulemustes näidatakse asustusüksuste nimede semantilisi tähendusi ning nende ruumilist paiknemist.
Uussisserändajate elukohamustrid ja nende muutumine Tallinnas
(Tartu Ülikool, 2025) Oha, Kriss; Kalm, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Selle bakalaureusetöö eesmärk on uurida uussisserändajate ehk perioodil 2015-2019 Eestisse esmakordselt elama asunud inimeste elukohavalikuid Eestisse saabudes (2015-2019) ja elukohamustrite muutumist ehk elukohti ka 2024. aastal. Uuritavateks rühmadeks on ukrainlased, venelased, soomlased, lätlased, nigeerlased, indialased ja valgevenelased. Andmeanalüüs viidi läbi kasutades Rahvastiku Statistilise Registri andmeid. Olulisemateks tulemusteks on, et uussisserändajate ruumimustrid ei ole väga oluliselt muutunud võrreldes siia saabumise elukohtadega. Samuti ei panusta uussisserändajad Tallinnas segregatsiooni suurenemisse (aja jooksul toimus pigem hajumine). Selgus ka, et vene kodakondsusega uussisserändajad pigem ei asu Tallinnas elama venekeelsetesse piirkondadesse.
Kollaboratiivse planeerimisteooria kaasamismeetodite rakendamine raudteeprojektide näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Lukas, Helen; Metspalu, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev bakalaureusetöö käsitleb kollaboratiivse planeerimisteooria meetodite rakendamist suurte infrastruktuuriprojektide planeerimisel, keskendudes Rail Baltica (Eesti) ja High Speed 2 (Ühendkuningriik) juhtumitele. Töö eesmärk oli selgitada välja, kuidas on kaasamispõhimõtteid praktikas rakendatud ning millist mõju avaldab varajane ja sisuline huvigruppide kaasamine projektide tulemuslikkusele. Töö teoreetiline osa tugineb kommunikatiivsele planeerimisraamistikule ning käsitleb kollaboratiivse planeerimise teoreetilisi lähtekohti. Uurimistöö on üles ehitatud kvalitatiivse dokumentanalüüsi meetodil, toetudes teaduskirjandusele, planeeringudokumentidele, meediakajastustele ja kodanikuühenduste seisukohtadele.
Ühistransporditeenuse vastavus igapäevasele pendelrändele toimepiirkondade näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Luhaorg, Raigo; Aasa, Anto, juhendaja; Haamer, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ühistransport on üks meetoditest kodust tööle saamiseks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on GTFS (General Transit Feed Specification) andmestiku ja toimepiirkondade andmete põhjal uurida ühistransporditeenuse vastavust pendelrände vajadustele. Ühendusi uuritakse ühistranspordisüsteemis oleva GTFS andmestiku abil. Ühendused on kantidest orienteeritud sama maakonna toimepiirkonna keskustesse. Töö tulemusena selgus, et otseühendused on kantidest head sama maakonna toimepiirkonna keskusesse, kuid teise maakonna keskusesse on keerulisem jõuda, asudes eemal raudteedest või suurtest maanteedest. Suurim probleem keskusesse tööle saamisel on Tallinna toimepiirkonna kantidest.
Innovatsioonid linnaplaanide kujundamises
(Tartu Ülikool, 2025) Kiho, Irma Leene; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Selleks, et paberkaartide kasutajaskonda saaks laiendada ka inimestele, kes muidu neist lugu ei pea, tuleb kaartide kujundamisele läheneda läbi kunsti ja tehnika, et moodustuks, atraktiivne ja kasulik tervik. Käesoleva bakalaureusetööga selgitatakse välja, kuidas mõjuvad uudsed graafilise disaini trendid brošüürkaartidel nii sihtgrupi (antud töös tudengite) kui ka elukutseliste kartograafide jaoks. Esmalt disainitakse neli brošüürkaardi prototüüpi, kus rakendatakse erinevaid viimasel ajal populaarseid graafilise disaini trende. Seejärel viiakse läbi intervjuud sihtgrupi esinadajate ja ekspertidega. Tulemused näitavad, et graafilise disaini trendide kaardil rakendamisel on suur potentsiaal. Uuenduslikult ja pilkupüüdvalt disainitud linnakaart tõstab paberkaadi väärtust, pakkudes kasutajale lisaks ruumiinfole ka muid kasutusvõimalusi.
Tareste lahe setete levik ja hüdrodünaamilised protsessid
(Tartu Ülikool, 2025) Kesküla, Eliise; Liira, Martin, juhendaja; Noormets, Riko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Hiiumaa kirderannikul asuva Tareste lahe jätkusuutlikuks majandamiseks on liiga vähe teaduspõhist informatsiooni. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on lahe merepõhja setete levik ning hüdrodünaamilised tingimused – sellised teadmised võimaldavad hinnata lainete, setete ja inimtegevuse jääkainete dünaamikat. Lahest koguti 188 setteproovi, analüüsiti nende lõimist ning ühendati saadud tulemused põhjalähedase veeliikumise andmetega. Tulemused võimaldasid lahes eristada kolme setteala, mis erinesid üksteisest settimiskeskkonna omaduste ning setete päritolu poolest. Hüdrodünaamika analüüsist selgus, et setete transport toimub eelkõige lainetuse mõjul ning lõuna suunas, akumuleerudes lahe päras. Lahe keskosas toimivad karid takistusena ja suunavad settevooge ümber.
Ilmastiku ja inimtegevuse mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) radiaaljuurdekasvule Soontagal
(Tartu Ülikool, 2025) Kala, Liis Getliin; Sohar, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Puude kasv on mõjutatud nii abiootilistest kui ka biootilistest teguritest. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida ilmastikust, vaigutamisest ning sõjakaevikute kaevamisest tulenevat mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) radiaaljuurdekasvule. Töö käigus mõõdeti vaigutatud, vaigutamata ja kaevikupuude puurproovidelt aastarõngalaiused ning koostati keskmised juurdekasvu kronoloogiad. Standardiseeritud kronoloogiaid korreleeriti temperatuuri ja sademete andmetega ning analüüsiti dendroklimaatiliste seoste ajalist dünaamikat. Sarnaselt varasemate uuringutega leidis kinnitust, et hariliku männi jämeduskasv on peamiselt sõltuv veebruari, märtsi ja aprilli temperatuuridest. Vaigutamise ja kaevikute kaevamise järgselt ilmneb puudel häiringupoolsel tüveküljel lühiajaline kasvulangus.
Kase (Betula pendula) mikrobioloogiline lämmastikuringe muld-risosfäär-taim-atmosfäär kompleksis
(Tartu Ülikool, 2025) Eving, Lauri; Espenberg, Mikk, juhendaja; Masta, Mohit, juhendaja; Kazmi, Fahad Ali, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutuste kontekstis on metsaökosüsteemid ja nende aineringed (ka lämmastikuringe) saamas üha rohkem teadusuuringute tähelepanu. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada arukase (Betula pendula) mikrobioloogilist lämmastikuringet muld-risosfäär-taim-atmosfäär kompleksis ning uurida ammooniumi ja nitraadi substraatide lisamisega kaasnevaid mõjusid. Tulemused näitasid, et lämmastikuringega seotud geenide arvukus oli suurim mullas ja risosfääris, väiksem lehtedes ja madalaim tüveproovides. nirK geeni arvukus oli kõrgem risosfääris võrreldes mullaga. Taimede füllosfääris tuvastati samuti nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsioonigeene, kuigi väiksemas koguses. Ammooniumitöötlus suurendas amoA geenide arvukust mullas, mis viitab aktiivsemale nitrifikatsioonile, samas kui nirK geenide arvukuse kasv ja nosZ geenide arvukuse stabiilsus viitavad mittetäielikule denitrifikatsioonile ning seletab kasvavaid N2O emissioone mullast. N2O emissioonid olid suurimad ammooniumitöötlusega mikrokosmides. Kokkuvõttes viitavad tulemused, et arukase mikrobioloogiline lämmastikuringe hõlmab nii risosfääri kui ka taime maapealseid osi ning et nii denitrifikatsioonil kui ka nitrifikatsioonil on panus N2O voogudesse.
Õppehoonete paiknemine rattateede suhtes Tallinna ja Põhja-Tallinna linnaosa näidetel
(Tartu Ülikool, 2025) Aulik, Talis Hillar; Haamer, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnalises keskkonnas kestliku liikumise nurgakiviks on jalgrattaga liiklemine. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida põhjuseid, miks kooliealised noored Eestis kasutavad võrreldes teiste riikidega võrdlemisi vähem jalgratast kooli liikumiseks. Selleks on erinevate avaandmete (EHIS, OpenStreetMap, Maa- ja Ruumiamet) põhjal analüüsitud Tallinna linnas asuvate koolihoonete ühendatavust olemasoleva rattataristuga. Täpsemalt analüüsiti, Tallinna linna ja Põhja-Tallinna linnaosa rattateede osakaalu ja tänavate turvalisust kiiruspiirangute kaudu koolide lähiümbruses, kasutades GIS-tarkvara ArcGIS Pro-d. Töö tulemusena selgus, et üldiselt on koolihooned Tallinnas rattateedega ühendatud, kuid esineb selgeid ruumilisi erinevusi. Ühtlasi võimaldavad ligi pooled koolihoonete läheduses olevad sõiduteed suuremaid piirkiirusi kui 30 km/h tõste seeläbi rattaga liiklejate ohutust. Töö teoreetilises osa on laiemalt käsitletud rattaga liiklemise ja turvalisusega seotud teemasid ning suunab tähelepanu olulistele aspektidele, mida tuleks rattataristu loomisel või parandamisel arvestada. Uurimistöö tulemused annavad sisendit Tallinna rattataristu planeerimisele lähtudes eelkõige kooliealiste noorte liikumisvajadusest kooli.
Uusasumite toponüümika Tallinna ja Tartu linnaregioonides aastatel 1998–2024
(Tartu Ülikool, 2025) Antsaar, Paul; Pae, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valglinnastumise ja uusarengute tekkimisel rajatakse ka tänavaid, millele antakse erinevaid nimesid. Just nimede pool on valglinnastumise taustal olnud väheselt uuritud. Töös uuriti, kuidas on jaotunud uuselamute teke ajalis-ruumiliselt nii Tallinna kui ka Tartu linnaregioonides kasutades tänavate nimesid. Selleks kasutati erinevaid Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi, et välja selgitada uusarenduste asukohti ning Google Earth Engine Timelapse funktsiooni, et saada teada nende ehitamise aastat. Tööst tuli välja 638 erinevat uusarenduse piirkonda ning 1402 erinevat uuselamupiirkonda loodud tänavat. Leiti, et enim on floora ja fauna liiki tänavanimesid. Mingisuguseid ajalisi trende erinevate nimeliikide kasutusele võtmisel välja ei kujunenud. Tallinna linnaregioonis oli uusarenduste teke jaotunud peamiselt Harjumaa „kuldsesse ringi“ ning Tartu linnaregioonis jäid uuselamupiirkonnad linna lähiümbrusesse.
Märgalade tuvastamine ajaloolistelt kaartidelt Sipe oja ümbruse näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Alev, Anne-Liis; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Guaman Pintado, Pamela Maricela, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimase sajandi jooksul on märgaladele, kui olulistele keskkonnamõjude reguleerijatele pööratud aina rohkem tähelepanu. Antud töö eesmärk oli tuvastada märgalade kadu ulatust ajalooliselt kaardilt ning hinnata pool-automatiseeritud GIS-metoodika tõhusust. Ajaloolise baasina kasutati 1935–1939 koostatud Eesti Vabariigi taktikalist topograafilist kaarti. Võrdlus tänapäevase olukorraga näitas märgalade vähenemist 71,85 % võrra. 90 % ajaloolisest pindalast on muundunud peamiselt metsaks (51,4 %), lagealaks (22,3 %) ning haritavaks maaks (13,9 %). Töötlusmetoodika täpsuse kontrollimiseks kasutati käsitsi vektoriseeritud kihti, mille põhjal arvutati tootja täpsus 91,69 %, kasutaja täpsus 91,32 % ja kogutäpsus 99,44 %. Uurimus kinnitab, et pool-automaatse metoodikaga saab märgalade piire adekvaatselt tuvastada, kuid töötlus nõuab manuaalset üle kontrollimist.
Metsa- ja maastikupõlengute ohu ennetamisest Eestis meteoroloogiliste andmete abil
(Tartu Ülikool, 2024) Merdenson, Risto; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsa- ja maastikutulekahjud mängivad aegade algusest peale olulist rolli inimeste eludes. 1850ndate aastate algusest on kiirgusbilanss hakanud kiiremini kasvama, mistõttu sagenevad looduspõlengud. Iga aasta põleb 2.5% kogu maailma maismaa pindalast ning kahjud ulatuvad miljarditesse. Käesolevas töös uuriti metsa- ja maastikupõlengute teket ning levikut. Töö eesmärgiks püstitati luua Pythoni programm, mis kasutades IDW interpoleerimismeetodit, suudab arvutada Päästeametis registreeritud metsa- ja maastikupõlengute koordinaatidele meteoroloogiliste tegurite väärtuseid. Arvutatud andmeid saab edasi kasutada minevikus toimunud metsa- ja maastikupõlengute uurimiseks.
Tartu tänavakunsti ja suurte seinamaalide kaardistamine ning analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Luure, Annika; Pae, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänavakunst ja suured seinamaalid on aktiivse linnaruumi osad. Neil on mõju nii inimestele kui piirkonnale üldisemalt. Nad pakkuvad emotsioone, väärtusi, mõtteaine, aitavad kujundada linnaruumi, tõstavad kinnisvara väärtust ja palju muud. Uurimistöö eesmärk oli kaardistada Tartu linna tänavakunsti ja suuri seinamaale, selgitada välja erinevaid ruumisuhteid ning tööde mõju linnapildile. Tuues võrdlusi ka mujalt maailmas. Uurimuse käigus tehti välitöid, analüüsiti andmeid, loodi pildipank, andmebaas, mustandikaart ja illustreerivaid kaarte. Kokku kaardistati 650 tööd. Toodi välja isetekkelise ja korraldatud tänavakunstitööd, muraleid ja grafitit. Teooria osas anti ülevaade ruumisuhetest, kujutatud teoste taustast, näiteid jm.
Liiklusmüra levik haljastatud tänavaruumis Tartus kahe aastaaja võrdluses
(Tartu Ülikool, 2024) Batura, Mihhail; Poom, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Õhusaaste kõrval on liiklusmüra üks peamisi keskkonnategureid, mis mõjutab jalakäijate tervist ja mugavust ning liikumisteekonna valikut tänavaruumis. Seega on oluline uurida, milliseid müra leevendavaid meetmeid on otstarbekas kasutada kaasaegses linnaruumis. Bakalaureusetöö eesmärk on selgitada, kuidas haljastus mõjutab tänavamüra levikut eri aastaaegadel ning kuidas müratase väheneb seoses kaugusega tänavast. Uurimistöös analüüsiti keskmist mürataset õhtusel tipptunnil neljas Tartu linnas paiknevas teelõigus. Selgus, et haljastuse sesoonsuse mõju müra levikule oli mõõdukas ja et linnaruumis mõjutasid mürataset lisaks autoliiklusele ka muud keskkonnategurid.
Tänavaruumi keskkonnakvaliteedi kaardistamine Tartu näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Vainjärv, Kermo; Poom, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Euroopa ja Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja inimestele pakkuda head ja keskkonnasõbralikku alternatiivi. Hea alternatiiv on jalgratas ja jalutamine. Töö hindab tervisliku tänava metoodika alusel Tartu kesklinna tänavaid neljal kategoorial: kõnnitavus, rattasõit, elurikkus ja sidusus. Bakalaureuse töö eesmärk on kaardistada Tartu kesklinna tänavaruumi, et leida lahendusi linna turvalisuse, meeldiva keskkonna ja keskkonnasõbralikkuse parandamiseks. Töö käigus uuriti kokku 38 tänavalõiku. Tulemustes selgus Tartu Kesklinna kõige kõrgema ja kõige madalama kvaliteediga tänavalõigud kategooriate kaupa.
Ilmastiku mõju inimeste tegevusruumile Tallinna näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Noe, Lea Sophie; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ilm on üks paljudest teguritest, mis mõjutab inimeste mobiilsuskäitumist ning tegevuskohtade valikut. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on nutitelefoni rakenduses MobilityLog kogutud GPS andmete abil uurida, milline on ilmastiku mõju Priisle ja Kalamaja elanike tegevusruumile. Analüüsis keskendutakse kahele aspektile: sesoonsuse mõjule ning ekstreemse ilma mõjule. Ekstreemse ilma mõju uuritakse kuumalaine ja lumetormi näitel, võrreldes tegevusruumi suurust ekstreemsetel perioodidel ja tavapärase ilma ajal. Töö tulemusena selgus, et sesoonsus mõjutab mõlema linnaosa elanike tegevusruumi suurust. Tallinlaste tegevusruum oli tunduvalt suurem hiliskevadel ja suvel. Ekstreemse ilma mõju tegevusruumi suurusele oli seevastu mitmekesisem ja erines linnaosade vahel. Erinevus ekstreemse ilmaga päevade ja võrdluspäevade vahel ei olnud statistiliselt oluline. See annab põhjust, et teemat veel tulevikus edasi uurida.

Sirvi

Viimati lisatud