Geograafia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30328

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 241

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvastiku kahanemisprotsessid Eesti linnades: muutustega toimetulekute strateegiad
(Tartu Ülikool, 2026) Pütt, Ruben; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rahvastiku kahanemine mõjutab paljude Eesti linnade demograafilist, majanduslikku ja ruumilist arengut. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, milliseid toimetulekustrateegiaid rakendavad erinevad Eesti linnad kahaneva rahvastikuga oludes. Töö keskendub Narva, Valga ja Räpina piirkonnale. Uurimuses kasutatakse Statistikaameti rahvastikuandmeid aastatest 2015-2025, kohalike omavalitsuste arengudokumente, üldplaneeringuid ja kolme poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Andmeid analüüsitakse kirjeldava statistika ja kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Tulemused näitavad, et rahvastiku kahanemine avaldub uuritud linnades erinevalt ning sõltub linna suurusest, asendist, majandusstruktuurist ja kohaliku omavalitsuse võimalustest. Narvas põimuvad kasvule suunatud eesmärgid kohanemispõhiste meetmetega. Valgas on oluline piiriülene koostöö ja linnaruumi korrastamine. Räpinas keskendutakse olemasoleva elukeskkonna, teenuste ja kogukondliku toimimise säilitamisele. Selgub, et kahanevad linnad vajavad kohapõhiseid ja realistlikke arengustrateegiaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ukraina sõjapõgenike elukohamustrid ja ränne Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Liiva, Jan Richard; Kalm, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida Ukraina sõjapõgenike esmaseid elukohapiirkondi Eestis ja Tallinnas, Ukraina sõjapõgenike elukohamustreid perioodil 2023-2025 ja nende peamiseid rändevoogusid. Selleks võrreldi esmaseid elukohavalikuid varasemate ukraina kogukondade osakaaluga Eesti kantides ja Tallinna asumites, arvutati rändesaldokordajad perioodil 2023-2025 ning toodi välja peamised rändevood. Selle lõputöö algandmed pärinevad Statistikaameti Rahvastiku Statistilise Registri (RSR) 2022. ja 2023. aasta andmestikest. Tähtsamad tulemused näitavad Ukraina sõjapõgenike, et elukohamustrid on varasemate uussisserändajatega rohkem hajunud ja suuremate linnade roll on väiksem. Lisaks näitavad suurimate siserände sihtkohtade rändetagamaad, et enamasti kolitakse keskustesse nende lähiümbrusest, tihti ka samast maakonnast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ökotööstusparkide asukohakriteeriumid ning nende vastavus Pärnumaale planeeritud tööstusaladega
(Tartu Ülikool, 2026) Viirmann, Jaan; Metspalu, Pille, juhendaja; Oidjärv, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tööstusparkide planeerimisel pööratakse järjest enam tähelepanu säästlikule ruumikasutusele, ressursitõhususele ja ettevõtetevahelisele koostööle. Töö eesmärk oli välja selgitada tööstusparkide peamised asukohakriteeriumid ning hinnata, kuivõrd vastavad Pärnumaa tööstusalad ettevõtjate ootustele ja üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” põhimõtetele. Töös viidi läbi neli poolstruktureeritud ekspertintervjuud ning koostati Pärnumaa tööstusalade ruumiline sobivusanalüüs analüütilise hierarhia protsessi (AHP) meetodil. Tulemused näitasid, et sobivaimad tööstusalad paiknesid peamiselt Pärnumaa põhjaosas ning teaduskirjanduse ja intervjuude põhjal ei ilmnenud ökotööstusparkidele eristavaid kriteeriume võrreldes traditsiooniliste tööstusparkidega. Olulisemateks teguriteks olid head transpordiühendused, olemasolev taristu ning paiknemine pruunaladel. Lisaks selgus, et ettevõtjate ootused erinesid mõningal määral üleriigilise planeeringu põhimõtetest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukeskkonna kultuuripärandi säilitamise võimalused Kohtla-Järve miljööväärtuslike hoonestusalade näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Apri, Susanna; Metspalu, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev bakalaureusetöö keskendub Kohtla-Järve linna 1940.–1950. aastatel stalinistliku arhitektuuri perioodist pärinevate miljööväärtuslike hoonestusalade säilitamise võimalustele. Uurimuse eesmärk on selgitada, kuidas pärandikeskne ruumiline planeerimine toetab Kohtla-Järve jätkusuutlikku arengut ning kas 16 aastat tagasi kehtestatud teemaplaneering on täna asjakohane. Töö teoreetiline osa tugineb pärandikeskse planeerimise põhimõtetele ning kohanduva taaskasutuse kontseptsioonile. Bakalaureusetöö empiiriline osa tugineb kvalitatiivsele dokumendianalüüsile ja poolstruktureeritud ekspertintervjuudele, mida toetab teemakohase teaduskirjanduse analüüs. Töö tulemustest selgub, et Kohtla-Järve miljööväärtuslike alade säilitamine võib toetada linna jätkusuutlikku arengut, kui tagatakse sobivad tingimused hoonete renoveerimiseks, rakendatakse avaliku sektori toetusmeetmeid ning suurendatakse elanike teadlikkust kultuuripärandi väärtusest. Samuti pakutakse töös välja võimalikke lahendusi ehituspärandi säilitamiseks ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kortermajade renoveerimine kahanevas linnas Narva näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Mõslivtšenko, Konstantin; Pae, Taavi, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev bakalaureusetöö käsitleb, kuidas toimub korterelamute renoveerimine Narva linnas. Uurimus keskendub renoveerimist mõjutavatele teguritele kahaneva linna kontekstis. Analüüs põhineb statistilistel andmetel ja poolstruktureeritud intervjuudel kohalike osapooltega. Tulemused näitavad, et renoveerimist piiravad majanduslikud tegurid, demograafilised muutused ning organisatsioonilised ja institutsionaalsed takistused. Järeldusena selgub, et kahanevas linnas toimib renoveerimine eelkõige kohanemisstrateegiana, mitte pelgalt turupõhise protsessina.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti NSV kagupiiri kartograafiline kujunemine 1944–1957
(Tartu Ülikool, 2026) Puusepp, Markus; Pae, Taavi, juhendaja; Kama, Joonatan, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeval ajutise kontrolljoonena toimiv kunagine Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiir kujunes Tartu rahulepingu piirist erinevana välja aastatel 1944–1957. Töö eesmärk on anda kartograafiline ja ajalooallikatel tuginev kronoloogiline ülevaade, kuidas Nõukogude Liidu poolt annekteeritud Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel kujunes NSV Liidu sisene administratiivpiir. Piir fikseeriti kolmes etapis: aastatel 1944/1945, kui Eesti NSV kaotas 1172 km² Petseri maakonna territooriumi; 1946. aastal viidi otsused kooskõlla Nõukogude Liidu seadustega ja 1957. aastal fikseeriti piir lõplikult kolhooside maakasutuse alusel. Töö järeldab, et piiri kujunemist mõjutasid kõrgetasemeliste poliitiliste otsuste kõrval ka kohalik maakasutus ja haldusjaotus ning piiride kujutamist kaartidel mõjutasid kartograafilised töövõtted.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti militaaralad ja remilitariseerimine
(Tartu Ülikool, 2026) Maidla, Mattias; Pae, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Seoses Venemaa täieulatusliku sissetungiga Ukrainasse on riigikaitse ja militariseerimine Eestis muutunud järjest aktuaalsemaks. Käesoleva töö eesmärk oli uurida Eesti militaaralade ruumilist paiknevust ning aladega seotud protsesse nagu demilitariseerimine ja remilitariseerimine. Uurimistöö käigus loodi kaart, millel kajastusid kolme eri ajastu militaaralad, mida võrreldi tulemuste saamiseks. Tulemustest tuli välja, et Eesti militaaralade ruumiline paiknemine on ajas muutuv, kuid samas osaliselt järjepidev. Erinevad võimuvahetused on toonud kaasa nii militariseerimist kui ka demilitariseerimist. Mitmed alad on säilitanud oma militaarse rolli läbi erinevate ajastute. Viimastel aastatel on toimunud uus remilitariseerimine, mis väljendub harjutusväljade ja kaitsetööstuse laiendamises.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tehismärgalade denitrifikatsiooni efektiivsuse hindamine Vända tehismärgala näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Johansson, Platon; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli modelleerida nitraatlämmastiku (NO3−-N) eemaldamist Lõuna-Eestis paiknevas vabavoolulises veekogus, Vända tehismärgalas. Töös on kasutatud dünaamilist veebilansi ja ainebilansi mudelit, mis põhines Waikato tehismärgala modelleerimisel kasutatud metoodikal. Tulemused näitasid, et kõrgema veetemperatuuri ja aeglasema voolurežiimi korral suurenes NO3−-N eemaldamine. Kumulatiivse ainebilansi põhjal eemaldati kogu süsteemis ligikaudu 0,8 tonni NO3−-N. Samal ajal ilmnes teises märgalas täiendav määramata lämmastikukoormus, mis võib viidata täiendavatele aineallikatele. Töö tulemused näitavad, et Vända tehismärgala lämmastikuprotsesse ei ole võimalik kirjeldada üksnes denitrifikatsiooni kaudu ning süsteemi mõjutavad tõenäoliselt ka täiendavad hüdroloogilised protsessid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaugseireandmete rakendamine järvede vee läbipaistvuse hindamisel ja keskkonnaseire tõhustamisel
(Tartu Ülikool, 2026) Räim, Roosmarii; Alikas, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Veekogude seisundi seiramine on oluline Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmiseks ning vee läbipaistvus on üks näitajatest, mille alusel seisundit määratakse. Kaugseire võimaldab seireprotsessi tõhustada ja täiendada. Töö eesmärgiks oli valideerida satelliitandmetel põhinev Secchi ketta sügavuse hindamise algoritm ja analüüsida Eesti järvede vee läbipaistvust ning selle pikaajalisi muutusi. Selleks kasutati Sentinel-3 OLCI, Sentinel-2 MSI ja riikliku keskkonnaseire andmeid. Sentinel-2 MSI algoritmi ruutkeskmiseks veaks saadi parimal juhul RMSE = 0,31 m ja Sentinel-3 OLCI algoritmil RMSE = 0,53 m. Uuritud järvedes esines nii tõusvaid, stabiilseid kui ka langevaid läbipaistvuse pikaajalisi trende. Veepoliitika raamdirektiivis eesmärgiks seatud heasse seisundiklassi kuulusid vähem kui pooled valimis olnud järvedest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Merelise temaatika ulatus toponüümikas Ida-Harju kihelkondades
(Tartu Ülikool, 2026) Norma, Kaisa; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti mere mõju kohanimekihistule Jõelähtme ja Kuusalu kihelkondade aladel, eesmärgiga tuvastada meretemaatiliste kohanimede ruumiline levik, ulatus ja semantiline jaotus. Ruumianalüüs kinnitas meretemaatiliste kohanimede vahetut seost rannajooniega: nende mediaankaugus merest oli Jõelähtmes 96 m ja Kuusalus 182 m ning 78,5% meretemaatilistest nimeobjektidest asusid rannikust 500 meetri raadiuses. Töös selgus, et kohanimede uurimisel ei piisa üksnes semantilisest analüüsist, vaid oluline on arvestada ka objektide geograafilist konteksti, et tuvastada polüseemsete ja homonüümsete nimeosade (nt “saar”, “kallas”) tegelikku nimepanekumotiivi. Samuti selgus, et meretemaatika ulatus ei ole universaalne, vaid sõltub uurimisala ranniku morfoloogiast ja saarte olemasolust. Töö käigus arendati välja ka automaatne kohanimede klassifikaator.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Orgaanilise aine lagunemine Ess-soo taastatud turbakaevandusalal
(Tartu Ülikool, 2026) Birk, Karoliina Maria; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sooökosüsteemid on süsiniku sidujad, kuid inimtegevuse tõttu muudetakse hüdroloogist režiimi ning seega kiireneb orgaanilise aine lagunemine. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida orgaanilise aine lagunemist kolme aasta jooksul Ess-soo taastatud turbakaevandusalal ning hinnata kuue erineva taastamisvõtte mõju kaheksa erineva substraadi lagunemisele. Töös kasutati lagunduskottide meetodit ning lagunemist hinnati massikao ja lagunemiskiiruse põhjal. Tulemusi analüüsiti statistiliselt ning arvesse võeti ka keskkonnategureid. Töö tulemustest selgus, et massikadu sõltus peamiselt substraatidest ning lagunemiskiirus sõltub nii substraadist kui taastamisvõttest. Lagunemiskiirus oli veidi madalam isetaastuvatel kontroll-aladel ning suurem taastatud aladel. Seega ei ilmnenud kõikidele substraatidele üheselt sobivat taastamisvõtet, kuid üldiselt kiirendasid niiskemad tingimused lagunemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tallinna Toomkiriku kellatooli ja kellakandmike dendrokronoloogiline uuring
(Tartu Ülikool, 2026) Kaidro, Emma; Sohar, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk oli määrata Tallinna Toomkiriku kellatornis paiknevate kellatooli ja kellakandmike vanus ning uurida kasutatud puidu võimalikku päritolu dendrokronoloogilise analüüsi abil. Töö käigus koguti kellatornist puiduproovid, mille aastarõngalaiused mõõdeti ja võrreldi Eesti ning Läänemere piirkonna kronoloogiatega. Tammepuidust kellakandmike puidu päritolu uurimiseks kasutati strontsiumi isotoopide analüüsi. Tulemused näitasid, et suurem osa männi- ja kuusepuidust kellatooli põhikonstruktsioonist on langetatud 1777/78. aasta talvel ja on seotud barokktorni ehitusega, kuid konstruktsioonis leidub hilisemaid parandusi. Kellakandmike puhul usaldusväärset dateeringut ei saadud, kuid aastarõngamustrid viitasid samale kasvukeskkonnale. Isotoopanalüüs osutas võimalikule Kesk-Rootsi, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti või Lääne-Venemaa päritolule.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kliimasignaali seos kasvukohaga Rannametsa–Tolkuse rannamoodustiste kompleksis
(Tartu Ülikool, 2026) Kalle, Tormi; Kull, Ain, juhendaja; Sohar, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Puude kasvu mõjutavad lisaks kliimateguritele ka maastikulised kasvukohategurid. Töö eesmärgiks oli uurida hariliku männi (Pinus sylvestris L.) radiaaljuurdekasvu seoseid kliimateguritega piki reljeefi ja niiskusgradienti Rannametsa–Tolkuse piirkonnas. Töö käigus koguti seitsmelt proovialalt, luiteharjalt rabani kokku 210 puursüdamikku ning koostati standardiseeritud aastarõngalaiuste kronoloogiad. Aegridasid korreleeriti Pärnu ilmajaama temperatuuri- ja sademeandmetega (1956–2025) ning analüüsiti sündmusaastate mõju puude kasvule. Tulemustest nähtub, et kuivematel kasvukohtadel on aastatevaheline juurdekasvu varieeruvus suurem ning puud tundlikumad ilmastiku suhtes. Niisketes kasvukohtades on kliimasignaal nõrgem, viidates mitmele kasvu piiravale tegurile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaugseire ja masinõppe abil rohundirikaste kuusikute elupaiga leviku ja esinduslikkuse prognoosimine Haanja Looduspargi näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Metsalu, Annabel; Sargis, Valentina, juhendaja; Palo, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Euroopa Liidu Loodusdirektiivi artikli 17 põhjal peavad liikmesriigid esitama iga kuue aasta järel aruande elupaigatüüpide seisundi ja kaitse kohta. Välitööd on kulukad ja aeganõudvad, mistõttu katsetatakse kaugseirel põhinevaid lahendusi. Käesoleva töö eesmärgiks oli testida, kas praegu kasutatava väliinventuuri metoodika kohaselt kogutud andmete, masinõppe meetodi ja satelliitandmete ühendamisel on võimalik prognoosida rohundirikaste kuusikute (9050) levikut ja nende esinduslikkusklassi paranemist ehk looduslikkuse suurenemist. Töös kasutati 2025. aastal Haanja looduspargis läbiviidud inventeerimiseandmeid treenimaks juhumetsa masinõppe mudelit, mille tulemusel saadi klassifitseeritud elupaigatüüpide kaart. Andmete sisuliseks valideerimiseks kasutati 2011. aastal mittemajandatavates sihtkaitsevööndites inventeeritud elupaikade andmeid. Analüüsist selgus, et välitööde, masinõppemudeli ja satelliitandmete kombineerimisel on võimalik prognoosida rohundirikaste kuusikute paiknemist ja esinduslikkust. Samas tuleb arvestada mitmete teguritega, mis võivad prognoosimise täpsust mõjutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Taimkatteindeksitel põhinev põllukultuuride fenoloogiliste faaside muutuse tuvastamine kaugseire aegridade abil
(Tartu Ülikool, 2026) Tuulik, Kaspar; Sagris, Valentina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata Landsati NDVI aegridade põhjal suvinisu, suviodra ja rukki fenoloogiliste faaside ajastust Järva-, Lääne-Viru ja Võru maakonnas aastatel 2020–2024 ning võrrelda tulemusi meteoroloogilise vegetatsiooniperioodi ja Aasa (2001) vaatlusandmetega. Töös kasutati Keskkonnaagentuuri temperatuuriandmeid, PRIA põldude ruumiandmeid ja GEE-s töödeldud Landsati 8-päevaseid NDVI komposiite. Tulemused näitasid, et vegetatsiooniperiood algab varem Lõuna- ja kesk-Eestis ning lõpeb hiljem Lääne-Eestis ja saartel. Rukis eristus suvikultuuridest varasema vegetatsiooni uuenemise ja pikema kasvuperioodiga; suvinisu ja suviodra fenofaasid olid varasematest vaatlustest üldiselt varasemad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli töötajate liikujagrupid kodu-töö liikumise alusel
(Tartu Ülikool, 2026) Kakk, Kreete; Mooses, Veronika, juhendaja; Jalonen, Elise, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, millistesse liikujagruppidesse kuuluvad Tartu Ülikooli töötajad kodu-töö liikumiste põhjal ja missugused on liikujagruppide hoiakud kestlikke liikumisviise toetavate meetmete osas. Töös on kasutatud Tartu Ülikooli 2022.-2023. aasta liikuvusuuringu käigus kogutud küsitlusuuringu andmeid. Töös kasutatakse latentse klassi analüüsi ja kirjeldavat statistikat. Töö tulemusena eristusid viis liikujagruppi, mis erinesid üksteisest liikumisviiside kasutussageduste ja kodu-töö vahelise distantsi poolest. Olulisemate tulemustena selgus, et kestlikele liikumisviisidele üleminekuga seotud vaadete ja meetmetega nõustusid kõige vähem kahte autokasutajate gruppi kuuluvad inimesed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2024. aastal rongil rattaga reisimine Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Vallaste, Markus Karl; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
2021. aastal kehtestati Eesti rongides kohustuslikud rattapiletid, et piirata mahutavusprobleeme, mis varasemalt rongides olid esinenud. Nende rattapiletite valideerimisest saadi süstematiseeritud andmestik, mida analüüsiti selle bakalaureusetöö käigus. Töösse võeti 23 492 valideeritud kohustuslikku rattapiletit 2024. aastast, mida analüüsiti nii ajaliselt kui ka ruumiliselt kirjeldava statistikaga Microsoft Excelis. Tulemused näitavad, et soojema temperatuuriga kuud on seotud oluliselt kõrgema valideeritud piletite hulgaga. Samuti on nädalavahetustel rattaga rongil sõitjaid rohkem kui tööpäevadel. Rattaga rongil liikumised on põhiliselt seotud Tallinnaga, kust on märkimisväärsel hulgal sõite nii Tallinna lähiümbrusesse kui ka kaugematesse linnadesse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike varjumispaikade potentsiaalne nõudlus mobiilpositsioneerimise andmetel
(Tartu Ülikool, 2026) Alakivi, Neo Naatan; Tominga, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäevases dünaamilises julgeolekupoliitikas on avalike varjumiskohtade roll riigi kaitsevõime tagamisel märkimisväärselt kasvanud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on hinnata Tartu linnas liikuvate inimeste ligipääsetavust avalikele varjumiskohtadele ning selgitada välja piirkonnad, kus potentsiaalne nõudlus on kõrge, kuid varjumiskohad puududvad. Töö tulemustest selgus, et olemasoleva võrgustiku puhul jõuab kümne minutiga varjumiskohtadeni ligikaudu 53% tänaval liikuvatest inimestest ning viie minut korral vaid 18%. Viie stateegiliselt valitud varjumiskoha lisamisel suurenes viie minuti jooksul varjumiskohta jõudvate liikujate arv 5,74% võrra ja kümne minuti jooksul 8,95% võrra. Töö panustab elanikkonnakaitse planeerimisse pakkudes välja andmepõhise meetodi praeguse olukorra hindamiseks ja uute varjumiskohtade asukohtade valimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digivõimaluste mõju elukohavalikule ja igapäevasele mobiilsusele Tallinna ümbruse näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Vallikivi, Epp; Kährik, Anneli, juhendaja; Plüschke-Altof, Bianka, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöös uuritakse, kuidas kaugtööd võimaldav tehnoloogia ja taristu (digivõimalused) mõjutavad inimeste elukohavalikut ja igapäevast mobiilsust. Digivõimalused ja kaugtöö on viimastel aastatel üha laiemalt levinud. Tallinnast Tallinna tagamaale kolinud leibkondade kvalitatiivsest uuringust selgub, et erinevalt mitme rahvusvahelise analüüsi tulemustest olid uuritud grupi kolimise ajendid pigem traditsioonilised, seotud näiteks elukeskkonna ja eluaseme hinnaga. Digivõimalused ja kaugtöö mängisid uue elukoha valikul ja igapäevase mobiilsusega seotud aspektides pigem toetavat rolli.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Saare maakonda külastavate turistide ruumilise jaotuse muutumine
(Tartu Ülikool, 2025) Teras, Sander; Raun, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Saare maakonnas on turismisektor oluline osa majandusest ning seetõttu on oluline mõista turistide tarbimist ja liikumist. 2024. aastal kurtsid Kuressaare toitlustusettevõtjad suvisel turismihooajal külastajate arvu langemise üle. Parvlaevade üleveoandmed ei viidanud külastajate vähenemisele. Käesoleva töö eesmärgiks seati Saare maakonda külastavate turistide ruumilise jaotuse muutuste välja selgitamine. Selleks kasutati kahte andmeallikat: Statistikaameti majutusandmed ja TS Laevad OÜ parvlaevade üleveoandmed. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Tulemustest ilmnes, et Kuressaare majutatute ja nende ööbimiste osakaal on kasvanud ning välisturistide osakaal langenud. Parvlaeva reisijate hulgas on püsielanike osakaal tõusnud ning haagissuvilaid ja autoelamuid on üle veetud sõidukite hulgas rohkem.

Sirvi

Viimati lisatud