Kase (Betula pendula) mikrobioloogiline lämmastikuringe muld-risosfäär-taim-atmosfäär kompleksis

Abstract

Kliimamuutuste kontekstis on metsaökosüsteemid ja nende aineringed (ka lämmastikuringe) saamas üha rohkem teadusuuringute tähelepanu. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada arukase (Betula pendula) mikrobioloogilist lämmastikuringet muld-risosfäär-taim-atmosfäär kompleksis ning uurida ammooniumi ja nitraadi substraatide lisamisega kaasnevaid mõjusid. Tulemused näitasid, et lämmastikuringega seotud geenide arvukus oli suurim mullas ja risosfääris, väiksem lehtedes ja madalaim tüveproovides. nirK geeni arvukus oli kõrgem risosfääris võrreldes mullaga. Taimede füllosfääris tuvastati samuti nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsioonigeene, kuigi väiksemas koguses. Ammooniumitöötlus suurendas amoA geenide arvukust mullas, mis viitab aktiivsemale nitrifikatsioonile, samas kui nirK geenide arvukuse kasv ja nosZ geenide arvukuse stabiilsus viitavad mittetäielikule denitrifikatsioonile ning seletab kasvavaid N2O emissioone mullast. N2O emissioonid olid suurimad ammooniumitöötlusega mikrokosmides. Kokkuvõttes viitavad tulemused, et arukase mikrobioloogiline lämmastikuringe hõlmab nii risosfääri kui ka taime maapealseid osi ning et nii denitrifikatsioonil kui ka nitrifikatsioonil on panus N2O voogudesse.