Märgalade tuvastamine ajaloolistelt kaartidelt Sipe oja ümbruse näitel

Abstract

Viimase sajandi jooksul on märgaladele, kui olulistele keskkonnamõjude reguleerijatele pööratud aina rohkem tähelepanu. Antud töö eesmärk oli tuvastada märgalade kadu ulatust ajalooliselt kaardilt ning hinnata pool-automatiseeritud GIS-metoodika tõhusust. Ajaloolise baasina kasutati 1935–1939 koostatud Eesti Vabariigi taktikalist topograafilist kaarti. Võrdlus tänapäevase olukorraga näitas märgalade vähenemist 71,85 % võrra. 90 % ajaloolisest pindalast on muundunud peamiselt metsaks (51,4 %), lagealaks (22,3 %) ning haritavaks maaks (13,9 %). Töötlusmetoodika täpsuse kontrollimiseks kasutati käsitsi vektoriseeritud kihti, mille põhjal arvutati tootja täpsus 91,69 %, kasutaja täpsus 91,32 % ja kogutäpsus 99,44 %. Uurimus kinnitab, et pool-automaatse metoodikaga saab märgalade piire adekvaatselt tuvastada, kuid töötlus nõuab manuaalset üle kontrollimist.