Nutiseadme kaasasoleku ja puudumise mõju 7. klassi õpilaste motivatsioonile õppetegevuses

Abstract

Käesoleva töö eesmärk oli tuvastada õppeprotsessis osalevate 13-14-aastaste laste mõtteid seoses nutiseadmega ja nende mõju kognitiivsetele protsessidele ning motivatsioonile. Kasutades kvalitatiivset uurimismeetodit leidsin struktureeritud intervjuu kaudu vastuseid järgmistele uurimisküsimustele, millised mõtted on õpilastel eelkõige kooli keskkonnas nutiseadmetega seoses, milliseid kognitiivseid protsesse need mõtted kõige enam hõlmavad ning mis/kes on mõjutajad/võimaldajad nutiseadme kasutamisel. Uurimuse teostasin ühes Lõuna-Eesti koolis 7ndates klassides kahes etapis. Esimeses etapis viisin läbi enesekohase küsitluse nutitelefoni sõltuvuse küsimustiku abil, mis on kohandatud teismelistele. Teises etapis viid läbi intervjuu valitud õpilastega. Küsimustikus osales vanemate nõusoleku saanud ja enda nõusoleku andnud 23 õpilast, intervjuus osales 10 õpilast. Kui nutiseade oli koolis kaasas, libisesid mõtted tunnisituatsioonis nutiseadmes suhtlemisele, videote vaatamise soovile või tunni lõpu ootusele, et saaks siis nutiseadmes olla. Kui nutiseade oli koju jäänud või juhtkonna poolt ära võetud, valdasid kõiki intervjueeritavaid negatiivsed emotsioonid, mis mõjutasid keskendumist tunnis. Tulemused näitavad, et nutiseadmed mõjutavad õpilaste motivatsiooni tunnis kaasa teha.