Kohalike omavalitsuste reformikavad ja reformid (1918-1939)

Abstract

Magistritöö esimeses peatükis käsitletakse kohaliku omavalitsuse süsteemi ülesehitamist ja arengut 20.sajandi alguses, vabadusvõitluse perioodil, kohalike omavalitsuste alast seadusandlust 1920.a Põhiseadusele eelnenud perioodil, 1920.a Põhiseaduse vastavat regulatsiooni ja omavalitsusüksuste liikide ülevaadet, et paremini mõista järgnevates peatükkides käsitletud reformikavasid. Töö mahu piiratuse tõttu tuuakse seejuures välja vaid teemasse puutuvad olulisemad aspektid, mis otseselt seonduvad töös käsitletud problemaatikaga. Teise peatükki on koondatud aastatel 1921-1933.a aset leidnud reformi ettevalmistavate sündmuste, eriti reformikavade analüüs. Just reformikavasid käsitlevas osas on oluline paralleeli tõmbamine tollaste reformisuunitluste ja kaasaja võimalike taoliste püüdluste vahel. Omavalitsussüsteemi põhiliste puuduste kontekstis reformikavade peamisi ajendeid ja eesmärke välja tuues hinnatakse esitatud kavade kooskõla tegeliku elu vajadustega ning selgitatakse, kuivõrd need olid mõjutatud reformivälistest elementidest. Kolmandas peatükis käsitletakse muudatusi riigivõimu teostamises aastatel 1934-1937, omavalitsusreformi läbiviimise kindlustamiseks loodud juriidilist baasi, omavalitsuste ümberkujundamist 1937-1938.a omavalitsusseaduste alusel ning 1938.aastaks lõpule jõudnud valdade haldusterritoriaalset reformi.