Naisministrite kujutamine Eesti meediaväljaannetes läbi soo- ja juhistereotüüpide

dc.contributor.advisorSeppel, Külliki, juhendaja
dc.contributor.authorMäär, Pille-Riin
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2021-06-14T12:18:55Z
dc.date.available2021-06-14T12:18:55Z
dc.date.issued2021
dc.description.abstractBakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, milliseid soo- ja juhistereotüüpe on Eesti meediaväljaannetes omistatud Eesti Vabariigi viimase kolme valitsuse koosseisu naisministritele ja millise tonaalsusega on meediaväljaannetes iseloomustamiseks kasutatud sõnad ja väljendid. Lisaks sellele oli eesmärk välja selgitada, millistesse rollidesse naisministreid paigutatakse. Töö teoreetilisteks lähtekohtadeks olid peamiselt soo- ja juhistereotüüpidega seotud teooriad, mis käsitlesid seda, kuidas naispoliitikuid võrreldes meespoliitikutega meedias kujutatakse ning milline on stereotüüpide kasutamise mõju naissoost poliitikutele. Eesmärgi saavutamiseks kasutasin kombineeritud uurimismeetodit. Töö analüüsiühikuteks olid 32 Postimees Grupp ja 76 Ekspress Meedia väljaannetes ilmunud artiklit, kus valimisse sobisid vaid need artiklid, milles pealkirjas või sisus esines viiteid soo- ja/või juhistereotüüpsetele iseloomustusele. Kodeerimisel lähtusin teoreetilise materjali põhjal koostatud tabelist. Tulemustes selgus, et erinevaid soo- ja juhistereotüüpidele vastavaid iseloomustusi kasutati nii eraeluliste kui ka tööalaste aspektide kirjeldamiseks, millest võib järeldada, et naisministrite iseloomustamiseks kasutatakse üsna sageli tüüpilisi soostereotüüpseid sõnu ja väljendid. Välimuse ja eraeluga seonduvad stereotüüpsed iseloomustused olid valdavalt positiivse tonaalsusega, millega rõhuti naisministrite naiselikkusele. Nende teemadega seonduvad iseloomustused oli naisministrite lõikes ka üsna sarnased. Seevastu juhi rolliga seotud iseloomustused oli enamjaolt negatiivse tonaalsusega, millega suunati tähelepanu naisministrite ebakompetentsusele. Ministrite tööalane kogemus ja juhtimisstiil mõjutas seda, millistena ajakirjanikud või teised poliitikud neid meedias portreteerisid. Kuigi enamjaol kujutati naisministreid artiklites tööalases rollis, siis eraeluliste või töö- ja eraeluga seotud rollide kombineerimine sõltus suuresti sellest, mis oli artikli teema ja žanr.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5449655*est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/72400
dc.language.isoestet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectnaisedet
dc.subjectministridet
dc.subjectstereotüübidet
dc.subjectsoolised stereotüübidet
dc.subjectmeediaet
dc.subjectväljaandedet
dc.subjectmeediarepresentatsioonet
dc.subjectEestiet
dc.subjectjuhidet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.titleNaisministrite kujutamine Eesti meediaväljaannetes läbi soo- ja juhistereotüüpideen
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
maar_pille_ba_2021.pdf
Suurus:
866.29 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.67 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: