Toitumisalaste sekkumiste mõjud jalgpallurite kehakoostisele ja sooritusvõimele

dc.contributor.advisorSagim, Janar
dc.contributor.authorSander, Robin
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutet
dc.date.accessioned2025-09-24T12:40:20Z
dc.date.available2025-09-24T12:40:20Z
dc.date.issued2025
dc.description.abstractEesmärk: Magistritöö eesmärgiks oli teaduskirjanduse süstemaatilise ülevaate põhjal välja selgitada, milline on toitumisalaste sekkumiste mõju kolme erineva dieedi näol jalgpalluri sooritusvõimele ja kehakoostisele. Metoodika: Teaduskirjanduse otsingul ja süstemaatilise ülevaate koostamisel tugineti PRISMA-P (Preferred Reporting Items for Systematic review and Meta-Analysis Protocols) juhendile. Artiklite otsimiseks kasutati järgmisi andmebaase: PubMed, Scopus, Google Scolar ja EBSCO. Otsiti artikleid, mis ilmusid aastate vahemikus 2010-2025. Kvaliteedi hindamiseks kasutati PEDro (Physiotherapy Evidence Database) hindamismeetodit. Tulemused: Käesoleva töö sissearvamise kriteeriumitele vastas 9 teadusartiklit, millest kaheksa uuringut olid eksperimentaalsed uuringud ja üks oli vaatlusuuring. Kaasatud artiklitest uurisid kuus allikat toitmisalase sekkumise mõjusid kehakoostisele ja kaheksas allikas oli uuritud toitumisalase sekkumise mõjusid sportlase sooritusvõimele. Ketodieedi puhul esines positiivne efekt rasvaprotsendi ja kehamassi vähendamisel, aga sooritusvõimele antud dieet mingit mõju ei avaldanud. Taimetoidu dieet aitab sarnaselt omnivoorse toitumisega toetada sooritusvõime arengut ega oma negatiivset efekti kehalisele võimekusele. Lisaks aitas taimne toitumine suurendada rasvavaba massi ja vähendada kehakaalu sportlaste seas. Kõrge süsivesikute sisaldusega dieedi puhul sportlaste kehakoostist ei uuritud, aga sportliku sooritusvõime seisukohalt suutsid jalgpallurid 90 min mängu jooksul läbida 1300 m pikema vahemaa võrreldes madala süsivesikute sisaldusega dieediga. Lisaks suutsid pikamaajooksjad kõrge süsivesikute dieedi korral läbida 10000 m jooksu keskmiselt kaks min kiiremini ja lõppsprindi kiirus keskmiselt 1,1 km/h kiirem kui madala süsivesikute sisalduse puhul. Ükski toitumisalane sekkumine sportlaste sooritusvõimele negatiivset efekti ei avaldanud. Kokkuvõte: Ketogeeniline dieet, taimetoidu dieet ja kõrge süsivesiku sisaldusega dieet on sobivad toitumisviisid, mis annab jalgpallurile alternatiivseid valikuid vastavalt sportlase eelistustele ega hakka pärssima kehalist arengut. Iga dieedi puhul tuleb olla teadlik teatud kitsaskohtadest, mis toidumenüü planeerimisel võib esineda. Kui vajalikud mikro- ja makrotoitained on tasakaalus, siis need kolm toitumisalast sekkumist toetavad jalgpalluri kehalise töövõime arengut ega oma negatiivset efekti sportlase sooritusvõimele.
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/116262
dc.language.isoet
dc.publisherTartu: Tartu Ülikoolet
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectmagistritööd
dc.subjectjalgpall
dc.subjectketogeeniline dieet
dc.subjecttaimetoidu dieet
dc.subjectkõrge süsivesikute sisaldusega dieet
dc.subjectkehakoostis
dc.subjectsooritusvõime
dc.titleToitumisalaste sekkumiste mõjud jalgpallurite kehakoostisele ja sooritusvõimeleet
dc.title.alternativeImpact of nutritional interventions on the body composition and athletic performance of football players
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Sander_Robin_Magistritoo_2025.pdf
Suurus:
460.15 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format