Euroopastumise kuvand Eestis kooseluseadusest tulenenud väärtuskonflikti näitel kolmes suuremas meediaväljaandes avaldatud arvamuslugude põhjal
| dc.contributor.advisor | Pääbo, Heiko, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kirs, Kevin | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2022-06-28T08:14:41Z | |
| dc.date.available | 2022-06-28T08:14:41Z | |
| dc.date.issued | 2022 | |
| dc.description.abstract | 2014. aastal riigikogule üle antud kooseluseadusest kujunes 2020. aastaks ühiskonda lõhestav väärtuskonflikt, mis jagas konflikti osapooled maailmavaate põhjal kahte erinevasse gruppi. Viimaste aastate jooksul kujunenud kuvandi põhjal võib konflikti osapooled kokku võtta järgnevalt. Üks osapool iseloomustab „meid“ ühiskonna arengut soosiva Lääne- ja Põhja-Euroopa väärtusruumi kaudu ning kirjeldab „neid“ konservatiivsete ja idaeuroopalikena. Teine osapool iseloomustab „meid“ rahvuslike ja väärtusi hoidvatena ning „neid“ lääneeuroopalike vasakliberaalidena, kes seavad ohtu senised tõekspidamised. Kas see kuvand ka tegelikult paika peab – seda olengi püüdnud oma magistritöös avada. Selle magistritöö eesmärgiks on anda avaliku arvamuse analüüsimisel ülevaade sellest, kuidas tajutakse Eesti ühiskonnas Euroopa integratsiooni viimase kümnendi ühe tervavaima väärtuskonflikti kontekstis. Uurimisküsimus on, milline on euroopastumise kuvand kooseluseadust saatva meie-nemad väärtuskonflikti kontekstis. Töö hüpotees on, et eelpool kirjeldatud kuvand, mis taandub sellele, et KOOS omab euroopastumisega põhjus-tagajärg seost, on kujundatud väärtuskonflikti käigus. Uurimise tulemusel selgus, et euroopastumise taju tõstatus teemaks järk-järgult konflikti politiseerimise kaudu. Teema, mis algas 2014. aastal sallivuse ja õigusloome küsimusest, kujunes pärast seaduse vastu võtmist poliitiliseks väärtusküsimuseks, mida hakati kasutama järgnevatel riigikogu valimistel toetajate mobiliseerimiseks. See omakorda muutis euroopastumist tajutavamaks ja suurendas selle kogetavat mõju ühiskonnas. Euroopastumise taju tõstatus teemaks esialgu pigem seetõttu, et üks konflikti osapool kasutas euroopastumist negatiivses tähenduses, kirjeldamaks „neid“ kui EL-meelseid liberaalseid jõudusid. Hiljem võtsid euroopastumise kui selgelt tajutava protsessi kuvandi kasutusse ka seadustamise pooldajad, kes avavasid teemat peamiselt kuuluvusliku seose (sooviga kuuluda Lääne riikide sekka, mitte Itta), aga kaudselt ka julgeoleku küsimuse kaudu. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5508171*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/82813 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | euroopastumine | et |
| dc.subject.other | identiteet | et |
| dc.subject.other | kuvand | et |
| dc.subject.other | väärtuskonfliktid | et |
| dc.subject.other | Meie kuvand | et |
| dc.subject.other | Teise kuvand | et |
| dc.subject.other | meediarepresentatsioon | et |
| dc.subject.other | arvamuslood | et |
| dc.title | Euroopastumise kuvand Eestis kooseluseadusest tulenenud väärtuskonflikti näitel kolmes suuremas meediaväljaandes avaldatud arvamuslugude põhjal | et |
| dc.type | Thesis | et |