Uudiste loomiseks kuluva aja mõõtmine ja ajakirjanike töörütmide kaardistamine

Abstract

Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli leida võimalusi uudisetootjate töövoo mõõtmiseks ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) online-toimetuse töörütmi kaardistamiseks. Selleks katsetasin ma käesolevas töös erinevaid uudisloomele kuluva aja mõõtmise meetodeid. Valimisse kuulusid kaheksa päevalehtedes töötavat ajakirjanikku ja juhtumiuuringu raames üks ERR-i online-toimetuse ajakirjanik. Kaheksa päevalehtedes töötava ajakirjaniku töövoo mõõtmiseks kasutasin ma kolme erinevat meetodit – küsimustikku, ajahaldurit Toggl ja semistruktueeritud intervjuud. Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali uudistetoimetaja tööpäeva rütmi kaardistamiseks kasutasin samuti kolme erinevat meetodit – avalikustatud vaatlejana tehtud ja mittesekkuvat etnograafilist vaatlust, arvutiekraanil toimuva salvestamist Skype’i ekraanijagamise abil ja struktueerimata intervjuud. Mõõtmistulemused näitasid, et originaaluudise loomisele kuluvat aega mõjutavad väga tugevalt uudise loomise keerukusaste (loo maht, allikate arv, keskmine kirjutamise kiirus), subjektiivsed faktorid nagu ajakirjaniku teadmised vastavast valdkonnast, isiklik töötamiskiirus, pausidele ja kõrvalistele tegevustele kuluv aeg ja rööprähklemine. Seepärast on keeruline välja selgitada minimaalset ajakulu, millest vähemaga ei ole võimalik kindlat tüüpi originaaluudist luua. Uurimistulemused näitasid, et ajakirjanikel kulub uudise töötlemisel põhiline ajaressurss kirjutamise etapile. Keerukuselt lihtsa 2000- tähemärgilise uudisloo loomiseks kulub umbes tund aega. Enam-vähem sama aeg kulub ka intervjuuvormis uudise tegemisele, tunduvalt ajakulukam on aga intervjuul põhineva läbikirjutatud uudisloo loomine. Keerukuselt raske uudise loomisel sõltub aja kulu konkreetsest teemavaldkonnast. Bakalaureusetöö ühe tulemusena ilmnes ka see, et uudisetootjate töövoo mõõtmine on metodoloogiliselt väga keeruline, sest ajakirjaniku töövoog koosneb väga paljudest erinevatest tegevustest ja ülesannetest. Sellepärast oleks ajakirjanike uudise loomise protsessile kuluva aja mõõtmine võimalikult efektiivne juhul, kus ajakirjanike töövood on eelnevalt kaardistatud. Ehk siis uurija on enne ajakirjaniku uudise loomise protsessi mõõtmist teadlik sellest, millist tüüpi uudiseid see ajakirjanik enamasti loob, kas ajakirjanik on rööprähkleja või mitte, millist tüüpi pausid tema töövoos tavaliselt on jne. Kui ajakirjaniku töövoog või tüüpiline tööpäev on kaardistatud, saab vastavalt sellele valida uudise loomise protsessi mõõtmiseks ka meetodi. Erinevate meetodite katsetamine näitas, et kõige terviklikuma ja detailsema ülevaate ajakirjaniku uudise loomise protsessist ja üldiselt töövoost saab erinevaid meetodeid omavahel kombineerides. Ühe meetodi kasutamine uudisetootjate töövoo mõõtmisel jätab nimelt hulgaliselt faktoreid tähelepanuta. Mitme erineva meetodi kombineerimine annab tervikust aga palju detailsema ülevaate.