Der nachdenkliche Hegemon: sicherheitspolitisches Denken in der Bundesrepublik

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli vastata küsimusele, miks on sakslaste ja Euroopa Liidu uute liikmete arusaam julgeolekust niivõrd erinev. Lähtepunktiks oli nn. Deutscher Sonderweg, mis tähendab, et oma ajaloo tõttu ajavad sakslased välis-ja julgeolekupoliitikat teistest oluliselt tagasihoidlikumalt. Eeldati ka, et tänu oma ajalooliselt väljakujunenud vastutustundele ja majandusjõule on just Saksamaa see, kellel on Euroopa Liidus kõige suurem autoriteet. Kõigepealt anti ülevaade tänapäeva Saksamaa välispoliitka lähtekohtadest. Selleks kasutati peamiselt Konstanzi Ülikooli raamatukogus saada olnud välispoliitikaõpikuid, mis olid ühtse raamatuseeriana välja antud Springer/VS kirjastuse poolt. Võimalik oli teha järeldus, et Saksamaa välispoliitikat iseloomustab tõepoolest kõige paremini mõiste tsiviliseeritud suurvõim. See tähendab, et välispoliitika teostamisel loobutakse nn. realistlikule maailmavaatele omasest enesekehtestamisest, mis omakorda välistab relvajõudude kasutamise. Selles mõttes võib Saksamaad pidada äärmiselt põhimõttekindlaks. Uurimuse põhirõhk oli aga hoopis erinevate valitsusastuste poolt välja antud dokumentidel ja politiilistel infobrošüüridel. Neist saadud infot täiendati erinevate mõttekodade välja antud statistiliste andmetega. Tähelepanuta ei jäänud ka erinevad ajalaehed ja meediaväljaanded. Nii moodustus suurem pilt, mis erialast terminoloogiat kasutades tähendab, et ei uuritud mitte ainult rahvusvahelisi suhteid ülevaltvaates, vaid ka riigi välispoliitikat altvaates ehk sisepoliitilisi olusid.