Parteisüsteemide heitlikkus 40 Euroopa riigis vahemikus 1991-2019 ning selle seos tööpuudusega

Abstract

Parteisüsteemide heitlikkus (volatiilsus) on üks enim uuritud esindusdemokraatliku poliitilise süsteemi (eba)stabiilsuse mõõdikuid riigiteadustes, olles kasutusel 1979. aastast. Viimase ulatuslikuma uurimuse selle põhjal viisid 2007. aastal läbi Jan-Erik Lane ja Svante Ersson 38 Euroopa riigi kohta vahemikus 1991-2006. Nad jõudsid selles kolme järelduseni. 1. Põhja- ja Lõuna-Euroopa parteisüsteemide heitlikkused on suuresti võrdsustunud, samas kui Lääne- ja Ida-Euroopa näitajad erinevad suurel määral. 2. Kõige tugevamalt seletab erinevusi riikide inimarengutase. 3. Mida enam ühtlustub Euroopas sotsiaalmajanduslik arengutase, seda enam ühtlustub ka Euroopa regioonide heitlikkus. Käesolevas töös on uuritud samuti parteisüsteemi heitlikkust ja kõrvutatud seda sotsiaalmajandusliku muutujaga, ent peale ajaraami pikendamise ja kogu heitlikkuse andmestiku arvutamise 329 valimise kohta on laiendatud ka Euroopa riikide valimit 38-lt 40- le, võttes vaatluse alla heitlikkuse kümnenditi, asendatud inimarenguindeks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni arvutatud tööpuuduse näitajaga ning seostatud heitlikkust ja tööpuudust Taagepera „loogilise“ „fikseeritud eksponentmudeliga ühes positiivses kvadrandis“. Töös selgub, et Lane & Erssoni prognoos täitunud ning erinevalt eelmistest kümnenditest, mil heitlikkuste pingereas sai pea eranditult tõmmata Ida- ja Lääne-Euroopa vahele eraldusjoone, on 2010. aastatel näha (vähemalt keskväljal) „tõmblukuloogikat“ (nagu on olnud tööpuuduse osas juba 1990. aastatest saati). Taagepera kriteeriumite rakendamisel väljendub heitlikkuse ja tööpuuduse suhe võrrandina H=T0,7. Selle aluseeldused on aga nõrgad ning R2 analoogi järgi on see kogunisti negatiivse seletusvõimega (erinevalt lihtsast lineaarmudelist ja mudelist H= e-1*T0,3). Edaspidi oleks hea arvestada majandusliku ebakindluse mõju puhul heitlikkusele ka teisi tegureid (näiteks indeksina) ning loogilise mudeli nõudeid rakendada seal, kus need suurema tõenäosusega kehtiksid – parteisüsteemide heitlikkuse ja killustatuse vahel.