Funktsionaalsed ja epigeneetilised muutused monotsüütides krooniliste põletikuliste haiguste korral

Abstract

Käesolevas magistritöös uuriti monotsüütide iseärasusi krooniliste põletikuliste haiguste korral. Selleks stimuleeriti monotsüüte infektsiooni mimikeerivate ligandidega. Pärast stimuleerimist suurenes põletikuliste tsütokiinide produktsioon uuritavates rakkudes. Statistiliselt olulisi erinevusi psoriaasi patsientide ja kontrollisikute monotsüütide vahel ei tuvastatud, kuid SEL (systemic lupus erythematosus) patsientide ja kontrollisikute vahel andsid statistiliselt olulise erinevuse geenid TNFA ja MMP8. Kromatiini immuunosadestamisel H3K27ac spetsiifilise antikehaga ja sadestatud DNA järjestuste analüüsimisel leiti, et nii patsientide kui ka kontrollisikute seondumiskohad asuvad enamasti enhaanseri alades. Võrreldes SEL (systemic lupus erythematosus) patsiente ja terveid kontrolle leiti 1673 erinevalt rikastatud regiooni, mis vastutavad erinevate immunoloogiliste protsesside eest ja omavad põletikulistes protsessides osalevate transkriptsioonifaktorite seondumismotiive