Karbonaadid Eesti Eelkambriumi murenemiskoorikus
| dc.contributor.advisor | Somelar, Peeter, juhendaja | et |
| dc.contributor.advisor | Liivamägi, Sirle, juhendaja | et |
| dc.contributor.author | Kõre, Helen | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Geoloogia osakond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond | et |
| dc.date.accessioned | 2015-05-28T10:16:46Z | |
| dc.date.available | 2015-05-28T10:16:46Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | Balti murenemiskoorikus esineb erineva morfoloogia ja keemilise koostisega karbonaate. Käesoleva töö käigus leiti kaltsiiti ja Fe-rikast dolomiiti (ankeriiti). SEM analüüsid näitavad, et valdavalt esinevad karbonaadid neljal erineval viisil – soontena, ebakorrapäraste laikudena, massiivselt ja teiste mineraalide ääristena. Kaltsiiti võis kõige paremini märgata proove läbivate kaltsiidisoontena, aga teda leidus ka teiste eelmainitud viisidel. Fe-dolomiiti esines laialdaselt, nii massiivselt, ebakorrapäraste laikudena kui ka teiste mineraalide äärtes. SEM analüüside põhjal saame väita, et morfoloogiliselt ja keemiliselt koostiselt sarnanevad uuritud karbonaadid teiste autorite poolt varem uuritud karbonaatidega. Karbonaatide isotoopanalüüsi tulemused näitasid, et süsiniku isotoopväärtused on tugevalt negatiivsed, jäädes vahemikku -19,23‰ kuni -7,28‰. Isotoopanalüüsi tulemused langevad kokku Neoproterosoikumis toimunud δ13C isotoopväärtuste kõikumistega, mis annab märku, et karbonaadid on tekkinud murenemiskooriku tekkeaja lähedal ja on seotud Gaskiersi või Faquiersi jäätumistega või siis Shuran-Wonoka sündmusega, mille käigus süsinikisotoopväärtused ulatusid alla -10‰ (Grotzinger jt., 2011). Murenemiskoorikut mõjutanud diageneetilistele ja/või hüdrotermaalsetele muutustele viitavad proovides esinevad savimineraalid illiit, segakihiline illiit-smektiit, kloriit ja proovis F237-9 esinev kalkopüriit. Kuigi diageneetilised ja/või hüdrotermaalsed muutused on ilmselt mõjutanud murenemiskoorikus leiduvate karbonaatide mineraalset ja isotoopkoostist vaid vähesel määral, ei saa kindlalt väita, et karbonaadid on pedogeense päritoluga. Selleks, et selgitada karbonaatse ainese päritolu, oleks vaja teostada täiendavaid uuringuid. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b4510866 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/46566 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | en |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Karbonaadid Eesti Eelkambriumi murenemiskoorikus | en |
| dc.type | Thesis | en |