Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes

Abstract

Magistritöös „Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes“ vaadeldakse aja mõistega seonduvaid teemakäsitlusi kultuuris ja uuritakse lähemalt aja kajastamist muinasjuttudes. Uurimuse aluseks on eesti muinasjutud ning aja mõistet ja selle avaldumisvorme käsitletakse eelkõige folkloristlikust seisukohast. Sissejuhatav peatükk „Lähtekohti“ annab ülevaate senistest olulisematest käsitlustest aja kohta. Peatükis „Kasutatav mõisteraamistik, žanri ja tüübi problemaatika“ keskendutakse töös esinevatele põhimõistetele. Peatükis „Aja tunnetusest muinasjuttudes“ antakse ülevaade inimese ajatunnetusest ja korraldusest, vaatluse all on erinevad ajaühikud läbi aegade ning nende esinemine eesti imemuinasjuttudes. Põhjalikumalt on selgitatud rahvakalendri tähtpäevade tähendust imemuinasjuttudes. Rakendades kvantitatiivset meetodit on läbi töötatud eesti imemuinasjutukorpuse arhiivitekstide andmebaas, millest selgus, et imemuinasjuttudes leidub viiteid rahvakalendrile vähesel määral, rohkem esineb kalendritähtpäevi imemuinasjutu ja muistendi või legendilise muinasjutu piirile jäävates jututüüpides. Enim mainitakse eesti muinasjuttudes jõule ja jaanipäeva, mis on olnud läbi aegade eestlastele olulisimad kalendripühad. Peatükis „Aja relatiivsus muinasjutus“ on vaatluse all sarnase temaatika ja süžeega jututüübid, mida käsitletakse koos tüübikobarana „Sureliku käik teise ilma“. Eesti arhiivivariante analüüsides selgus, et tüübikobaras on kesksel kohal aja relatiivsus ja peategelase liikumine erinevates aegruumides (ehk kronotoopides) – elavate ilmas ja hauataguses ilmas. Tüübikobara põhjal selgitatakse muinasjutu- ja muistendižanri piire ning läbipõimumisi. Peatükis „Jutustaja ja aeg“ on rakendanud biograafilist ja tekstikriitilist meetodit, käsitledes ühe jutuvestja, Artur Vigla, ning tema eeljutustaja Hans Küivitsa muinasjutte. Välja on toodud jooni, mis võiksid seostuda kummagi jutustaja isiku, kaasaja ja elukäiguga.