Mustrid demokraatia komponentide järjestuses: statistiline analüüs Freedom House’i indeksi näitel
| dc.contributor.advisor | Pettai, Vello, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Klais, Siim | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2020-06-05T14:25:49Z | |
| dc.date.available | 2020-06-05T14:25:49Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | Mitmed laialdaselt tsiteeritud autorid peavad demokraatia mõõtmisel oluliseks selget demokraatia defineerimist, viimasele vastavat komponentide valikut, üheselt mõistetavaid andmete kogumise viise, loogilist tulemuste agregeerimist, metodoloogilist läbipaistvust ning andmete avalikustamist. Ühtlasi viidatakse ka vajadusele uurida demokraatia komponentide omavahelist dünaamikat. Käesolevas töös uuritakse demokraatia komponentide järjestuse kombinatsioone 193 riigi puhul aastatel 2006-2018 ning seda Freedom House-i indeksi Freedom in the World (FITW) näitel. Uurimisobjektideks on sealjuures nii FITW indeks, demokraatia mõõtmine kui ka demokraatia kontseptsioon üldiselt. Kvantitatiivsete meetoditega teostatud analüüsist võib välja tuua kolm olulisemat tulemust : (1) enamikele riikidele on ajalooliselt olnud omane üks kindel komponentide kombinatsioon, (2) paljudest võimalikest kombinatsioonidest saab riikide puhul kasutust vaid väike osa ning (3) riikide demokraatia staatuse ja ajalooliselt kantud kombinatsioonide vahel on seos – vabadel riikidel on ajalooliselt domineerinud ühed, pool-vabadel teised ja mitte-vabadel kolmandad kombinatsioonid. Eelnevalt kirjeldatud empiirilised tulemused aitavad omakorda teha mitmeid tähelepanuväärseid järeldusi. Esmalt, riikide üleselt võrrelduna on demokraatia suhteline olemus olulisel määral universaalne, st. riigid on enamasti oma demokraatia protsesside dünaamikas sarnased. Teiseks, riikides ajalooliselt toimunud ja ka edaspidi toimuvaid demokraatia protsesse peaks käsitlema terviklikult, kuna üldjuhul toimuvad demokraatia protsessid kõiki komponente samaaegselt ja proportsionaalselt hõlmates. Kolmandaks saab kinnitust ka erineva demokraatia staatusega riikide mõnevõrra erinev demokraatia suhteline iseloom ning ühtlasi võib välja tuua ka mõningad komponente, millede puhul muutus ühes või teises suunas võiks tõenäolisemalt tuua esile riigi demokraatia staatuse muutuse. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5355733*est | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/67689 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | demokraatia | et |
| dc.subject.other | mõõtmine | et |
| dc.subject.other | kodanikuõigused | et |
| dc.subject.other | poliitilised õigused | et |
| dc.title | Mustrid demokraatia komponentide järjestuses: statistiline analüüs Freedom House’i indeksi näitel | et |
| dc.type | Thesis | et |