Julgeolekustamine Eesti peaministri Kaja Kallase kõnedes alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse

dc.contributor.advisorPääbo, Heiko, juhendaja
dc.contributor.authorPeedel, Mart
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2025-07-02T15:47:44Z
dc.date.available2025-07-02T15:47:44Z
dc.date.issued2025
dc.description.abstractUkraina toetamine ning julgeolek on alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse olnud Eesti poliitikas kesksed teemad. Julgeolek oli põhiteema 2023. aasta riigikogu valimistel, mida kasutati ära parteide ja poliitikute ründamiseks. Saamaks peaministri kõnede kaudu parema arusaama osast Eesti poliitilisest kommunikatsioonist, on bakalaureusetöö eesmärk analüüsida Kaja Kallase kui peaministri kõnesid ning selgitada nende põhjal välja, kuidas on Kallas kasutanud julgeolekustamist alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse. Uurimisküsimusele vastamiseks, kuidas on Kaja Kallas alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse praktiseerinud peaministrina julgeolekustamist, viidi endise peaministri kõnede põhjal läbi kvalitatiivne sisuanalüüs uurimisperioodil 24.02.2022–15.07.2024. Analüüsis keskenduti julgeolekustamise teooria keskmes olevatele julgeolekustamise komponentide uurimisele. Julgeolekustamise komponendid on Kopenhaageni kookonna käsitluses julgeolekustav toimija, eksistentsiaalne oht, referentobjekt, mida eksistentsiaalne oht ohustab, ning erakorralised meetmed, mis on vajalikud referentobjekti kaitsmiseks eksistentsiaalse ohu eest. Lisaks otsiti analüüsist vastust, milline on prevalentne Kaja Kallase kõneakti stiil ning milles see väljendub. Uurimistööst saab järeldada, et eksistentsiaalne oht lähtub peaminister Kaja Kallase retoorikas moel või teisel Venemaast. Täpsemalt saab tuvastada eksistentsiaalset ohtu, mis tuleneb Venemaa sõjalisest ja mõttelisest ohust ning ohtu, mis lähtub Venemaa mõjutustegevusest. Seejuures saab eristada kolme peamist referentobjekti, milleks on oht Eesti suveräänsusele, oht Euroopale ja selle väärtustele ning oht Eesti rahvale, hõlmates toimetulekut, identiteeti ja kultuuri. Erakorraliste meetmete osas tõstatuvad Kallase retoorikas esile majanduslikud ja eelarvelised meetmed, sõjalis-poliitilised meetmed, Ukraina toetamine ning sanktsioonid. Kõneakti stiilina esineb Kallase kõnedes kõige prevalentsemalt väidet, mis seisneb Venemaa ohu olemuse väljendamises. Peaminister Kaja Kallase retoorika hõlmab julgeolekustamise vältel ajalooliste üleelamiste ning geograafia rõhutamist, võimendades argumenti eksistentsiaalse ohu, referentobjekti ning erakorraliste meetmete osas.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5759207*est
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/111946
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherKallas, Kajaet
dc.subject.otherjulgeolekustamineet
dc.subject.otherVenemaa-Ukraina sõda, 2014-et
dc.subject.otherVenemaa sissetung Ukrainasse, 2022et
dc.subject.otherdiskursusanaöüüset
dc.subject.otherpoliitiline kommunikatsioonet
dc.subject.otherretoorikaet
dc.titleJulgeolekustamine Eesti peaministri Kaja Kallase kõnedes alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasseet
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
peedel_mart_ba_2025.pdf
Suurus:
692.51 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format