Puudega lapse vanema tööelu ühildamine lapse kasvatamisega
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö eesmärgiks oli tuua välja, millised on puudega lapse vanema võimalused
lapse arendamiseks ja rehabilitatsioonis osalemise korraldamiseks, tööelus osalemiseks,
oma vabaajategevustega tegelemiseks ning nende valdkondade ühildamiseks. Selleks
viidi läbi intervjuud kuue lapsevanemaga, kes kasvatavad puudega last. Intervjuusid
analüüsiti kvalitatiisve andmeanalüüsi meetodiga. Tulemuseks saadi, et kõik eelnevad
valdkonnad: lape hooldamine, lapsevanema tööelu ning vabaajategevustega tegelemise
võimalused on omavahel tihedalt seotud.
Uuringust tuli välja, et suurimaks takistuseks puudega lapse eest hoolitsemisel oli
informatsiooni puudus. Kui lapsevanem ei ole teadlik kõikidest võimalustest, mida riik
ja kohalik omavalitsus puudega lapsele ja tema vanemale pakub, siis ei ole puudega
lapse vanema võimalused puudega lapse hoolitsemise eest niivõrd head, kui need
tegelikkuses võiksid olla. See aga mõjutab omakorda lapsevanema tööelus osalemist
ning vabaajategevustega tegelemise võimalusi. On teenuseid, mis võimaldaksid
vanemal näiteks täistööajaga tööle asuda või kasutada lapsehoiuteenust, et tegeleda
vabaajategevustega, kuid kui vanem ei ole nendest teadlik, siis ei ole tal võimalik neid
teenuseid kasutada.
Tööelus osalemisega olid intervjueeritavad rahul. Kõige tähtsamaks pidasid vanemad
tööandja paindlikkust, mistõttu oldi nõus jätkama samal töökohal isegi siis, kui teisel
töökohal oleks võimalus teenida rohkem. Tööelus osalemist ja vabaajategevustega
tegelmise võimalus mõjustas suurel määral puudega lapse iseseisvus. Uurimusest
selgus, et kognitiivse puudega laste iseseisvus ei arene niivõrd kiiresti, kui
tegevuspiiranguteta lastel. Seetõttu vajab puudega laps erinevates tegevustes rohkem
täiskasvanu abi, mistõttu jääb lapsevanemal vähem aega tööeluks ning
vabaajategevusteks.
Puudega laste vanemate vabaajategevuste võimalusi mõjutab mingil määral ka lapse
puude liik, nii peab näiteks kognitiivse puudega lapse vanem suurel määral arvestama lapse heoluga, mistõttu ei ole võimalik külastada rahvarohkeid avalikke üritusi ning
vabaajaveetmise kohti.