Puudega lapse vanema tööelu ühildamine lapse kasvatamisega
| dc.contributor.advisor | Narusson, Dagmar, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Iher, Anna-Kristiina | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-06-21T08:29:00Z | |
| dc.date.available | 2016-06-21T08:29:00Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva töö eesmärgiks oli tuua välja, millised on puudega lapse vanema võimalused lapse arendamiseks ja rehabilitatsioonis osalemise korraldamiseks, tööelus osalemiseks, oma vabaajategevustega tegelemiseks ning nende valdkondade ühildamiseks. Selleks viidi läbi intervjuud kuue lapsevanemaga, kes kasvatavad puudega last. Intervjuusid analüüsiti kvalitatiisve andmeanalüüsi meetodiga. Tulemuseks saadi, et kõik eelnevad valdkonnad: lape hooldamine, lapsevanema tööelu ning vabaajategevustega tegelemise võimalused on omavahel tihedalt seotud. Uuringust tuli välja, et suurimaks takistuseks puudega lapse eest hoolitsemisel oli informatsiooni puudus. Kui lapsevanem ei ole teadlik kõikidest võimalustest, mida riik ja kohalik omavalitsus puudega lapsele ja tema vanemale pakub, siis ei ole puudega lapse vanema võimalused puudega lapse hoolitsemise eest niivõrd head, kui need tegelikkuses võiksid olla. See aga mõjutab omakorda lapsevanema tööelus osalemist ning vabaajategevustega tegelemise võimalusi. On teenuseid, mis võimaldaksid vanemal näiteks täistööajaga tööle asuda või kasutada lapsehoiuteenust, et tegeleda vabaajategevustega, kuid kui vanem ei ole nendest teadlik, siis ei ole tal võimalik neid teenuseid kasutada. Tööelus osalemisega olid intervjueeritavad rahul. Kõige tähtsamaks pidasid vanemad tööandja paindlikkust, mistõttu oldi nõus jätkama samal töökohal isegi siis, kui teisel töökohal oleks võimalus teenida rohkem. Tööelus osalemist ja vabaajategevustega tegelmise võimalus mõjustas suurel määral puudega lapse iseseisvus. Uurimusest selgus, et kognitiivse puudega laste iseseisvus ei arene niivõrd kiiresti, kui tegevuspiiranguteta lastel. Seetõttu vajab puudega laps erinevates tegevustes rohkem täiskasvanu abi, mistõttu jääb lapsevanemal vähem aega tööeluks ning vabaajategevusteks. Puudega laste vanemate vabaajategevuste võimalusi mõjutab mingil määral ka lapse puude liik, nii peab näiteks kognitiivse puudega lapse vanem suurel määral arvestama lapse heoluga, mistõttu ei ole võimalik külastada rahvarohkeid avalikke üritusi ning vabaajaveetmise kohti. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4580173*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/51992 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | puuetega lapsed | et |
| dc.subject.other | lapsevanemad | et |
| dc.subject.other | töö (maj.) | et |
| dc.subject.other | kasvatus | et |
| dc.subject.other | vaba aeg | et |
| dc.title | Puudega lapse vanema tööelu ühildamine lapse kasvatamisega | et |
| dc.type | Thesis | en |