Matemaatikaärevuse seos analüütilise mõtlemise, enesetõhususe ja järjepidevusega

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida muutujate matemaatikaärevus, analüütiline mõtlemine, enesetõhusus ja järjepidevus struktuuri ning nende omavahelisi seoseid sotsiaalteaduste tudengite valimis. Uuring viidi läbi rahvusvahelise läbilõikeuuringu “ The Convergent and Divergent Validity of Maths and Statistics Anxienty” raames Eesti valimiga. Valimisse kuulus 82 Eesti sotsiaalteaduste tudengit. Andmeid koguti elektroonsel teel. Antud töös analüüsiti 4 skaala tulemusi. Tulemustest selgus, et matemaatikaärevus on mitmemõõtmeline konstruktsioon, mis koosneb kahest omavahel seotud faktorist: matemaatikakursusega seotud situatsioonidest tulenev ärevus ning matemaatiliste oskuste omandamisega seotud ärevus. Enesetõhususe ja järjepidevuse skaalad osutusid ühemõõtmelisteks, samas kui analüütilise mõtlemise lühitesti ülesanded ei moodustanud ühtset latentset konstrukti ning neid käsitleti edasistes analüüsides eraldi indikaatoritena. Statistiliselt oluline negatiivne seos esines matemaatiliste oskuste omandamisega seotud ärevuse ja järjepidevuse vahel. Matemaatikakursusega seotud situatsioonidest tulenev ärevus ei olnud statistiliselt oluliselt seotud analüütilise mõtlemise ega enesetõhususega. Statistiliselt olulisi seoseid ei ilmnenud ka matemaatika-kursusega seotud situatsioonidest tuleneva ärevuse ega ka matemaatiliste oskuste omandamisega seotud ärevuse ning analüütilise mõtlemise ja enesetõhususe vahel.