Märkmeid kahelt lõbureisilt : Lähis-Ida Mark Twaini ja Eduard Bornhöhe reisikirjades

Abstract

Magistritöö analüüsib ja võrdleb kaht Palestiina reisikirja, Mark Twaini „Võhikuid võõrsil” (The Innocents Abroad, eesti keeles 1963, tõlkija Hardi Tiidus) ja Eduard Bornhöhe reisikirja „Usurändajate radadel” (1899). Töö uurib, kuidas ootuste ja tegelikkuse konflikt, iroonia, autoripositsioon ning orientalistlik diskursus vormivad reisikirja. Analüüs selgitab, et keele- ja kultuurierinevustele vaatamata korduvad mõlemas tekstis samad motiivid, mis peegeldavad toonast Lääne reisikultuuri ja reisikirja konventsioone. Metoodikaks on tekstikeskne ja kontekstuaalne analüüs, mis rakendab orientalismimudelit ning reisikirja teooriat. Uurimistulemused näitavad, et Palestiina käsitlus kujuneb suuresti reisikirjaniku eelhäälestatuse ja ootuste põhjal, samuti lugeja ootustele tuginedes ning et Twain ning Bornhöhe annavad olulise panuse 19. sajandi reisikirjanduse arengusse.