Hüdroloogilise režiimi taastamise mõju metaaniringe mikroobikooslustele Kuresoo rabas

Abstract

Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, milliseid muutusi on kaasa toonud Kuresoo raba kuivendamine ja sellele järgnenud taastamistegevus metaaniringe protsessides ning mullamikrobioomi taksonoomilises koosseisus. Selleks, et leida viie märklaudgeeni (bakterite ja arhede 16S rRNA, mcrA, pmoA ja n-DAMO) arvukused ja määrata mikroobide taksonoomilist kuuluvust kasutati qPCR meetodit ja amplikonipõhist sekveneerimist. Leiti, et metanogeenide (mcrA) arvukus oli ühtlustunud kõigis mullakihtides (0–50 cm) taastatud alal võrreldes kuivendatud alaga. Lisaks oli 2024. aastal mõlemal katsealal suurenenud Methanosarcina perekonna suhteline arvukus võrdluses 2010. aastaga. Metanotroofide (pmoA) arvukused vähenesid kõigil katsealadel ja mullakihtides (0–50 cm) sügavuse suurenedes. Märklaudgeeni n-DAMO proportsioonid olid +(0–10) ja –(0–20) cm kihtides olid 2024. aastal kõrgemad kui 2010. aastal. Need tulemused viitavad, et hüdroloogiline taastamine aitas kuivendatud ala mikroobikooslustel muutuda sarnasemaks looduslikega.