Hooletu vastamise tuvastamine militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete alusel

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral esineb militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmetes hooletut vastamist ning millised tegurid on hooletu vastamisega seotud. Seni puudus teadmine, kui levinud on riigikaitselise inimvara kompleksuuringus hooletu vastamine ning kuidas erinevad struktureeritud tingimustes koos vastanud rühmad oma vastamiskäitumise poolest. Magistritöös analüüsiti militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete kvaliteeti läbi hooletu vastamise esinemise ajateenijate seas. Uurimistöö teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs riigikaitselise inimvara kompleksuuringu kolme aasta (2022–2024) andmete põhjal. Analüüs tugines kahele vastamiskäitumist mõõtvale näitajale – vastamisajale ja järjestikuste samade vastuste jadale ehk joonvastamisele. Nende kahe näitaja põhjal loodi indikaatortunnused, mis olid aluseks kuuekategoriaalse vastajatüpaaži koostamisel. Loodud tüpaaži alusel liigitati ligikaudu 3% riigikaitselise inimvara kompleksuuringu vastajatest hooletuteks vastajateks. Vaadeldes ajateenijate sotsiaal-demograafilise tausta seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, selgus analüüsist, et hooletud vastajad olid sagedamini vanemad kui 19-aastased, põhiharidusega või kõrgema haridustasemega, vene- või muukeelsed ja põhikutse ajateenijad. Uurides ajateenijate teenistusse tuleku meelsuse seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, tuli esile, et ajateenijad, kes tulid teenistusse vastumeelselt või oleksid võimalusel teenistusest loobunud, olid oma vastuseid andes hoolikamad kui need ajateenijad, kes tulid teenistusse heal meelel või kohusetundest. Struktureeritud tingimustes koos küsimustikku täitnud rühmade vastamiskäitumised erinesid tulenevalt sellest, millal oma rühmas küsimustikku täitma asuti ning kui suur oli koos küsimustikku täitnud ajateenijate rühm. Selgus, et rühmasiseselt teistest hiljem küsimustiku täitmisega alustanud ajateenijad kaldusid enam kiirustama. Kahe aastakäigu puhul nähtus, et suuremates rühmades (30–59 ja 60+ ajateenijat) kiirustati enam kui väikses rühmas (kuni 29 koos vastavat ajateenijat). Tulemused viitavad, et küsitlustingimuste parendamisega on võimalik vastamiskäitumist toetada. Lisaks tuvastati selgelt eristuvad rühmad, kus esines enam kas kiirustamist, viivitamist ja/või joonvastamist. Ilmnesid suundumused, mis viitavad, et rühmapõhised erinevused võivad olla seotud pigem individuaalsete taustateguritega kui vastamiskeskkonnaga. Töö annab olulise esmase ülevaate vastamiskäitumise mustritest militaarvaldkonna struktureeritud kontekstis ning loob aluse edasiseks andmekvaliteedi uurimiseks. Loodud vastajatüüpide klassifikatsioon, mis põhineb mitme indikaatori kombinatsioonil, võimaldab paremini mõista hooletu vastamise ulatust ja iseloomu. Tegemist on esimese tööga, mis keskendub hooletu vastamise tuvastamisele riigikaitselise inimvara kompleksuuringus. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit küsitluse disaini täiustamiseks, edasiste andmekogumiste planeerimiseks ning kasutatud metoodika edasiseks arendamiseks.