Eesti mälupoliitika 21. sajandil vabadussõjalaste rehabiliteerimiskatse näitel

Abstract

Selle bakalureusetöö eesmärk on uurida vabadussõjalaste rehabiliteerimise eelnõu põhjuseid ning selles osalenud mälutoimijaid. Täpsemalt tuvastakse töös eelnõuga seotud mälutoimijad ja uuritakse nende rehabiliteerimise vajalikkuse põhjendusi. Teisalt analüüsib töö, milliste tegurite mõjul muutus vabadussõjalaste rehabiliteerimine aktuaalseks. Uurimisküsimustele vastamiseks ja sisu analüüsimiseks kasutatakse Riigikogu põhiseaduskomisjoni protokolli, õiguskomisjoni avaliku istungi transkriptsiooni ja kahe täiskogu stenogrammi. Valimit täiendavad erinevate veebiväljaannete arvamusartiklid. Materjalide analüüsimiseks kasutatakse kontentanalüüsi meetodit. Töö käigus leiti, et vabadussõjalaste rehabiliteerimine võis muutuda aktuaalseks mitmete tegurite mõjul. Rehabiliteerimise pooldajatest mälutoimijad tõid ise välja mitmeid põhjuseid.Esiteks Konstantin Pätsile pühendatud mälestusmärgi planeerimine, teiseks Eesti Vabariigi 100. aastapäev. Töös seostati ka rehabiliteerimise teema esile kerkimist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) pääsemisega Riigikokku. Analüüsi tulemusena tuvastati, et peamisteks mälutoimijateks antud juhtumis oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed, kes osalesid hinnanguliselt kõige aktiivsemalt Riigikogus toimunud aruteludes. Teisteks pooldajate gruppideks saab liigitada Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Põhiliseks rehabiliteerimist põhjendavaks argumendiks oli, et 1938. aastal vabadussõjalastele määratud amnestia ei olnud piisav ja Riigikogu oma kunagise riigipöörde passivse tegevuse tõttu peab vabadussõjalaste rehabiliteerimise eelnõu vastu võtma. Samuti leiti analüüsi käigus, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on korduvalt oma artiklites seostanud erakonda ja vabadussõjalasi, luues mineviku ja tänapäeva isikute, organisatsioonide ning sündmuste vahel seoseid.