Ihudevahelisus ja asendatavus. Derrida kriitika Merleau-Ponty intersubjektiivsuse käsitluse kohta

Abstract

Jacques Derrida ainus põhjalik vaade Maurice Merlreau-Ponty filosoofiale leiab aset teose Le Toucher, Jean-Luc Nancy peatükis „Tangente III”. Käesolevas magistritöös analüüsin Derrida esitatud kriitikat teise ja teisesuse kohta Merleau-Ponty ihulises intersubjektiivsuse mõtlemises ehk ihudevahelisuses. Uurimuse juhtiv küsimus on, kas ihudevahelisus võimaldab austada teise teisesust ja vältida teise omastamist. Selgitan Derrida kahtlusi ihulise lähenemise osas ning vastan küsimusele, kaitstes Merleau-Ponty seisukohti. Viimase fenomenoloogiaga kuuluvad lahutamatult kokku teisesust arvesse võtvad kriitilised elemendid — ise ärastumine, mitte-egokeskne ja vahendatud ligipääs teisele ja maailma mitmekülgsus — mis ei võimalda teise omastamist. Derrida tõlgendus vaatab olulistel kohtadel mööda neist aspektidest, mille tõttu on tema tõlgendus puudulik ja liialt hukkamõistev. Selles kriitikas on siiski ka paeluvaid tähelepanekuid Merleau-Ponty ihudevahelisuse kohta. Keskendun ise ja teise asendatavuse küsimusele, mille kaudu avaneb arutelu Merleau-Ponty filosoofias leiduvate paradoksaalsuste tarvilikkuse üle. Paradoksaalsus, mis teisesuhteid seletavatesse fenomenoloogilistesse struktuuridesse dünaamilisust loob, vastab teistega seotud pingelistele kogemustele meie elus. Merleau-Ponty ihudevahelisuses mõjutavad ja muudavad ise ja teine üksteist vastastikku. Seda võimaldab teise lähedus isele, milles aga ise ja teise vaheline distants ja erinevus ei kao.