Esimese põlvkonna Soome eestlaste kakskeelne keelekasutus ja koodikopeerimine

Abstract

Esimese põlvkonna Soome eestlaste kakskeelne keelekasutus ja koodikopeerimine

Töö “Esimese põlvkonna Soome eestlaste kakskeelne keelekasutus ja koodikopeerimine” käsitleb kontaktidest johtuvaid keeleilminguid Soome eesti keelevariandis. Töös on vaatluse all täiskasvanueas elukohariiki vahetanud isikute kakskeelne keelekasutus. Töö teoreetiliseks aluseks on kvalitatiivne mikrosotsiolingvistika, kitsamalt mitmekeelsusuuringud. Andmestiku analüüs põhines Lars Johansoni koodikopeerimise mudelil (code-copying model). Mudel kirjeldab kontaktidest johtuvaid keeleilminguid asümmeetrilises kontaktsituatsioonis. Väitekiri koosneb kuuest peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse töö eesmärki ja meetodit, teises peatükis käsitletakse töö teoreetilisi lähtekohti, kolmandas antakse lühiülevaade Soome hilistekkeliste eestikeelsete kogukondade kujunemise kohta. Väitekirja neljas, viies ja kuues peatükk on uurimuse keeleanalüüsi osad, milles kirjeldatakse ning analüüsitakse Soome eesti keelele iseloomulikke kakskeelse kõne esinemisvorme. Töö tulemusena võib öelda, et keelekontaktide suhtelises algetapis markeerib keelejuhtide kakskeelset kõnet soome ühikute, mallide või struktuurijoonte kopeerimine kui ajutine, hetkeline, kindla eesmärgiga keelelise käitumise viis ja võimalus. Kõneleja liigub eesti keele raamides seni, kuni vestlusümbruskonnas toimub muutus, mis ajendab teda soome keelt kasutama. Koopiate avaldumist võib tõlgendada nii uute keeleelementide lisandumise kui kõneleja emakeele elementide asendumisena. Soome keele elemendid sisenevad eesti keelde täieliku kopeerimise teel. Valikulist kopeerimist esineb vähem. Täielikele koopiatele omane käitumismall on nende eriastmeline muganemine põhikoodi morfosüntaktilise struktuuriga. Valikuliselt kopeeritakse soome rektsiooni ning analüütilisi verbe. Soome morfosüntaktilise struktuuri kopeerimine on esimese põlvkonna keelejuhtide kõnes marginaalne. Ainestik toob välja ka erinevused keeleühikute täieliku ning valikulise kopeerimise vahel. Täielikult kopeeritakse pragmaatiliselt olulisi elemente (substantiive ning diskursuspartikleid), st elemente või ühikuid, mis on kõneleja jaoks atraktiivsed või teatud omaduste poolest silmapaistvamad.

Bilingual Language Use by First Generation Estonians in Finland and Code-Copying

The present dissertation “Bilingual Language Use by First Generation Estonians in Finland and Code-Copying” belongs to the field of modern contact linguistics, more specifically, to multilingual studies, one of the fundamental issues of which is contact-induced language change, the genesis and development of language varieties. The main objective of the dissertation is to study contact-induced language phenomena in the Finnish variety of the Estonian language. The basis of the language analysis of the dissertation is the Code-Copying Model by Lars Johanson. First generation informants’ bilingual language use is characterised by dominant use of unidirectional copying from the Finnish language into the Estonian language. The bilingual speaker moves within the frames of the Estonian language until a change takes place in the conversational setting, which motivates the speaker to use Finnish. At the relatively primary stage of language contacts, informants’ bilingual speech is characterised by copying units, patterns or structural features of the model code as a casual, spontaneous linguistic behavioural mode on a certain purpose. Manifestation of copies can be construed as addition of new language means into the speaker’s mother tongue, but it is possible that one or another copy produced on the basis of K2 material conventionalizes and starts replacing the linguistic form of the mother tongue as a whole. The first generation representatives’ bilingual language use is mostly characterized by transitions to the Finnish language manifesting mostly within the sentence. In the speech of language informants the global copying of single substantives, particles, compound nouns and toponyms prevail. In selective copying the copying of analytical verbs prevail. Analysing the Finnish variety of the Estonian language we can see that not all Finnish units are of equal importance for the speaker. The speakers copy primarily these Finnish units, which are more attractive for them for some reason or more prominent because of certain properties. These properties can be the meanings of units, particularly their semantic specifity, but also the simplicity of their structure, transparency and linguistic economy.