Välismaal töötavate isade käsitlused kaugisaks olemisest

Abstract

Tööturu avanemisega seoses on tööalane mobiilsus Euroopas kasvav joon, mistõttu lisandub perekondi, kus üks või teine lapsevanem siirdub välismaale tööle, jättes lapse/lapsed kodumaale. Eelmainituga seoses on üheks sotsiaalseks nähtuseks tänapäeval perekonnad, kus vähemalt üks täiskasvanu teenib elatist võõrsil, samal ajal säilitades nii oma kodu kui ka kontaktid lastega kodumaal. Paraku on vähe uuringuid, kuidas võõrsil töötamine mõjutab pere elukorraldust. Sarnaseid uuringuid on tehtud, kuid pigem kolmanda maailma riikide kohta. Teadaolevalt on uurimata valdkond, mis puudutab vanemate, iseäranis isa ja laste omavahelist suhtlemist ajal, kui ollakse töökohustuste tõttu perest eemal ning käesolev töö püüab luua uut teadmist selles vallas. Samuti pakub käesolev töö lisateavet isaduse uuringutele, puudutades isa-laste suhteid. Töö põhineb viiel kvalitatiivsel poolstruktureeritud intervjuul isadega, kelle töökohad on välismaal ning perekond kodumaal ning kes töövälistel perioodidel viibivad pere juures. Intervjuud viisin läbi 2013. aasta märtsis, oktoobris ja novembris. Käesoleva uuringu käigus ilmnes, et isad tunnevad end perest eemal olles eelkõige leivateenijana, kuid siin ilmnes mitmeid muret tekitavaid asjaolusid. Esiteks selgus, et välismaal töötamine on isade hinnangul neid lastest kaugendanud. Peamiseks sidevahendiks, mille läbi isad oma lastega suhtlevad, on telefon, mis ei asenda lapsega suhtlemisel otsest kontakti. Kuigi kõikide osalejate meelest on perega sidepidamine äärmiselt oluline, leidsid uurimuses osalenud, et lastega telefoni teel suhtlemine on ebamugav ning seetõttu on ka kontaktid harvemad ja napisõnalisemad kui lapse ema või hooldajaga. Seoses välismaal tööl käimisega tekib oht perede purunemiseks, meeste alkoholikasutuse sagenemiseks ja kaugenemiseks oma perekonnast. Kuidas isad ennast tunnevad ja kuidas mõtlevad, kui viibivad mingeid perioode lastest eemal, näitab käesolev töö vaid väikese osa. Seetõttu ongi olulisel kohal uurida neid välismaale suundujaid mehi kui isasid, kelle pere jääb kodumaale, veelgi põhjalikumalt ja rohkemate osalejatega, et saada aimu, millise isana tunneb mees end välismaale tööle siirdumise järel ning millisteks kujunevad suhted kodumaal viibijatega. Mitmekesisemaid mustreid tooks välja ka erinevates ametipositsioonides töötavate isade omavaheline võrdlus. Samuti toob töö esile isade ja laste omavahelise suhtlemise vajalikkuse. Käesolevas töös tuli välja, et isad muretsevad oma kodumaal olevate laste eest küll, kuid kontakte algatavad peamiselt lapsed ise, sest isade arvates laste jaoks on kaugelt suhtlemine ebamugav. Siinkohal võikski uurimistööd edaspidi laiendada suunas, et lisaks isadele osaleksid selles ka lapsed ja emad.