Patsiendiportaali kasutatavuse uuring eakate näitel

Abstract

Patsiendiportaal on avalik e-teenus, mille kasutatavust on uuritud, aga mitte sihtgrupi järgi. Lõputöö raames andsin ülevaate antud uurimuse jaoks relevantsetest varasematest uuringutest ning teoreetilistest lähtekohtadest. Seejärel kirjeldasin enda valitud uurimismeetodit ning põhjendasin oma eelistust, lisaks tutvustasin valimit ning selle koostamise põhimõtteid ning andsin ülevaate katsete ja intervjuude käigust. Töös uurisin valjult mõtlemise tehnikat kasutades Patsiendiportaali kasutatavust 65+ vanuste kasutajate näitel. Töö eesmärk oli kvalitatiivselt uurida eakate hinnangut Patsiendiportaali kasutatavusele ning mil määral mõjutasid arvuti kasutamise oskused eaka hinnangut e-teenuse kasutatavusele, samas analüüsiti ka valitud meetodi sobivust teema uurimisel. Lõputöös hindasin ka katseisikute arvuti kasutamise baasoskuseid ning katseisikud andsid hinnangu portaalis esitatud andmete terviklikkusele. Valimisse kuulus viis erineva arvuti kasutamise kogemustega eakat. Uurimise raames viidi läbi viis katset ja kaks grupiintervjuud. Need viidi läbi esimese ja neljanda katseisiku kodudes ning selleks kasutati uurija arvutit. Katset sooritades ei viibinud teised katseisikud ruumis, ülesanne sooritati individuaalselt. Hästi õnnestus katseisikutel epikriisi ja uuringute vastuste vaatamine, veel tuldi toime tahteavalduse esitamise koha leidmise ja portaalist välja logimisega. Parimate arvuti kasutamise baasoskustega oli teine katseisik ning kõige nõrgemate oskustega esimene katseisik. Uurimusest selgus, et arvuti kasutamise baasoskused ei mõjutanud oluliselt hinnangut portaali kasutatavusele. Portaali kasutamisel tekkis katseisikutel mitmeid probleeme. Ei mõistetud nupu nimetusi, need ei andnud eakale piisavalt teavet funktsiooni kohta. Portaali kujundus ei ole järjepidev ning eakas ei saanud aru, kuhu vajutama peab. Portaalis tagasi liikumine on raskendatud, kuna navigeerimise nupurida ei ole nähtav. Kinnituste ja hoiatuste puudumine paneb kasutaja oma tegevuses kahtlema. Tulemuste analüüsimise järel võib öelda, et katseisikutel puudub motivatsioon portaali kasutamiseks. Ilmnes ka uusi aspekte, mida varasemates uuringutes välja ei ole tulnud. Katseisikud ei mõistnud, mis on logiraamat ega saanud aru esindaja määramise funktsioonist, ehk meditsiiniterminite asemel esines probleeme IKT sõnavara mõistmisel. Otsingu teostamine osutus keeruliseks ülesandeks, tuleb nentida, et varasem portaali kasutamise kogemus ei avaldanud positiivset mõju portaali kasutatavuse hinnangule. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eakad hindasid portaali raskesti kasutatavaks ning seda hinnangut toetasid ka katse tulemused, kust ilmnes, et katseisikud said põhifunktsioonide kasutamisega hakkama, aga see nõudis neilt suurt pingutust ja neil ei ole piisavalt huvi portaali kasutamise vastu. Enda hinnangul kasutab ainult üks katseisik viiest portaali tõenäoliselt uuesti. Saadud tulemus ei ole kindlasti kooskõlas „Aktiivselt vananemise arengukava“ eesmärkidega, mille väljatöötamisega alustati juba kuue aasta eest. Minu uurimusest saadud tulemuste põhjal võib öelda, et selle arengukava peaeesmärk (et vanus ei piiraks kodanikku olemast täisväärtuslik infoühiskonna liige) ei ole Patsiendiportaali puhul täidetud. Ei saa öelda, et tegu oleks mugava e-teenusega, mis on suunatud rahvale (sh eakatele) ning peab olema kergesti kättesaadav ja kasutatav. Viie katseisiku puhul ei saa muidugi teha statistilisi üldistusi, kuid meelevaldselt võib öelda, et isegi, kui üks isik viiest tulevikus Patsiendiportaali veel kasutab, ei saa seda nimetada heaks tulemuseks e-teenuse loomiseks ja hooldamiseks kulunud raha efektiivsuse hindamisel.