Eesti niiduökosüsteemide metaanivoogude modelleerimine kambrimõõtmiste põhjal

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida CH4 voogude seoseid vee-, mulla- ja topograafiliste parameetritega erinevatel niidutüüpidel ning võrrelda kahte meetodit Eesti niitude summaarsete CH4 voogude hindamiseks. Töö põhines kambrimõõtmistel kuuel Eesti niidualal 2025. aasta juulis, augustis ja septembris. Tulemused näitasid, et CH4 vooge kujundas eeskätt niiskusrežiim. Märgadel niitudel domineerisid positiivsed CH4 vood, kuivadel niitudel aga valdavalt nullilähedased või negatiivsed vood. Kõige tugevam seos ilmnes CH4 voo ja mullaniiskuse vahel. Topograafilistest tuletistest seostus TWI positiivselt nii mullaniiskuse kui ka CH4 voogudega, kuid TWI-põhiste kuu mudelite seletusvõime jäi tagasihoidlikuks (R2 = 0,162-0,227). Lihtsama märg/kuiv meetodi põhjal oli Eesti niitude juuli-septembri summaarne CH4 voog 1970,5 t CH4, samas kui TWI-põhine ruumiline mudel andis hinnanguks 1811,6 t CH4 ehk ligikaudu 8% väiksema väärtuse. Tulemused näitavad, et märgade ja kuivade niitude eristamine on Eesti niitude CH4 voogude hindamisel oluline ning geoinformaatilised meetodid võimaldavad siduda punktmõõtmised suuremate ruumiliste mustritega.