Taxonomic studies in Dacrymycetes: Cerinomyces and allied taxa

Abstract

Päristuumsete hulgas on seened üks suuremaid ja liigirikkamaid eluslooduse riike. Kandseened on omakorda üks seente liigirikkam hõimkond, mille hulka kuuluvad nii surnud orgaanilise aine lagundajad kui ka taimejuurtega sümbioosis elavad organismid. Vaatamata kandseente olulisele ökoloogilisele rollile, on nende taksonoomia ja ökoloogia siiani ebapiisavalt uuritud. Käesolev doktoritöö hõlmab kandseente klassi pisarseened (Dacrymycetes) taksonoomia ja evolutsiooni uuringuid. Pisarseened kasvavad kõdupuidul ja neil areneb kahte tüüpi viljakehi: kollased sültjad või tuhmi värvi koorikjad viljakehad. Enne seda uurimistööd arvati koorikjate viljakehadega pisarseente liigid sugukonda Cerinomycetaceae ja selle ainsasse perekonda Cerinomyces. Selline lihtsustatud süstemaatika on viinud olukorrani, kus perekonda Cerinomyces kuulub palju liike, mis pole omavahel lähisuguluses. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oligi uurida perekonna Cerinomyces ja sellele morfoloogiliselt sarnaseid liike. Selleks kasutati nii DNA järjestusi kui ka morfoloogilisi ning anatoomilisi tunnuseid, mille põhjal viidi läbi fülogeneetilised analüüsid. Selle töö põhjal esitati teadusele uus monofüleetilise perekonna Cerinomyces kontseptsioon. Cerinomyces perekonda on nüüd arvatud nii sültjate kui ka liibuvate viljakehadega liigid. Esitati perekonnale Cerinomyces unikaalsete tunnuste kombinatsioon: seeneniitidel lihtsa ehitusega pandlad, kõver-silinderjad õhukesekestalised eosed ning vähene karotenoidsete pigmentide sisaldus seeneniitides ja eostes. Lisaks käsitleb doktoritöö perekonna Cerinomyces liikidele morfoloogiliselt sarnaseid taksoneid. Põhjalikult uuriti nn. dendrohüfiide, mis osutus perekonna Cerinomyces ja teisi lähedasi liike hästi eristavaks tunnuseks. Hüfiidid on ka doktoritöös kirjeldatud uue perekonna Dendrodacrys iseloomulikuks tunnuseks. Lisaks uuele perekonnale kirjeldati doktoritöös 27 teadusele uut liiki.

Fungi represent one of the largest and diverse kingdoms of eukaryotes. Basidiomycota is the second most species-rich group within Fungi. Despite the ecological importance of Basidiomycota, i.e., its leading role in decomposition of wood in terrestrial ecosystems, its diversity and taxonomy are insufficiently known. Fulfilling the knowledge gap, the thesis presents taxonomic studies in dacrymycetes (Basidiomycota). Dacrymycetes occur only on dead wood and produce either of the two types of fruitbodies: gelatinous voluminous yellow or dry flat bleak-coloured. The latter type, also called corticioid fruitbodies, is the primary focus of the thesis. Traditionally, such corticioid fruitbodies in dacrymycetes were strictly associated with the family Cerinomycetaceae and its only genus Cerinomyces. This emphasis on a single character led to inclusion of dissimilar species into Cerinomyces, and over the time the genus became overly broad and polyphyletic. Thus, aim of the present thesis was to revise Cerinomyces and related taxa on a basis of DNA sequence-based phylogenetic analyses and morphological studies. As a result, Cerinomyces was reshaped to a more natural scope and became monophyletic. Priority for the corticioid morphology was abandoned, and gelatinous members were introduced to the genus. Instead of fruitbody type, the genus is now united by a set of microscopic characters: simple clamps, thin-walled aseptate basidiospores, and low amount of carotenoid pigments. Moreover, investigating taxa morphologically similar to Cerinomyces, the rest of dacrymycetes was partially revised. Special attention was paid to notable morphological structures called “dendrohyphidia” that are common in Cerinomyces, but were also found in other dacrymycetes. To accommodate such taxa in the Dacrymycetaceae family, a new genus Dendrodacrys was raised. In total, the thesis proposes 42 nomenclatural novelties to science, including one new genus, 27 new species, and 14 new combinations.