Majandusarengu taseme, sissetulekute ebavõrdsuse ja suhtelise sissetuleku mõju postmaterialistlike väärtuste kujunemisele
| dc.contributor.advisor | Ehin, Piret, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Heiter, Helen | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2014-06-26T08:23:35Z | |
| dc.date.available | 2014-06-26T08:23:35Z | |
| dc.date.issued | 2014 | |
| dc.description.abstract | Materialistlike-postmaterialistlike väärtushinnangute temaatika on viimastel aastakümnetel saavutanud laia kõlapinna. Ronald Ingleharti poolt esmalt formuleeritud postmaterialismi teooria kohaselt on sotsiaal-majanduslik areng seotud postmaterialistlike väärtushinnangute levimisega ühiskonnas, mis omakorda loob soodsa pinnase demokraatliku riigikorra arenemiseks. Väärtushinnangute teisenemine on seotud eelkõige eksistentsiaalse turvatunde suurenemisega, mistõttu indiviidid asetavad rohkem rõhku postmaterialistlikele väärtustele nagu sõnavabadus, ideede olulisus ja kaasatus poliitilistesse otsustesse ning vähem materialistlikele väärtushinnangutele nagu majanduskasv ning korra hoidmine riigis. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuidas mõjutavad lisaks majandusarengule postmaterialistlike väärtuste rõhutamise määra ühiskonnas sellised tegurid nagu sissetulekute ebavõrdsus riigi tasandil ja suhteline sissetulek indiviidi tasandil. Ebavõrdsuse teemat seoses väärtushinnangutega on võrdlemisi vähe uuritud ning kuna sissetulekute ebavõrdsus on viimastel aastakümnetel ülemaailmselt kasvanud, siis on tegemist olulise uurimisteemaga. Magistritöös kasutan World Values Survey poolt 2005-2008 aastatel üle viiekümnes erinevas riigis läbi viidud küsitluste andmeid, mille põhjal on võimalik teha järeldusi ülemaailmsete väärtushinnangute kohta. Meetodina kasutan regressioonanalüüsi. Empiirilisest analüüsist selgus, et arenenud majandusega riikide ning vähem arenenud tärkava majandusega maade ning arenguriikide seas esinesid erinevad efektid. Kui majandusarengu tasemel oli kõrgelt arenenud majandusega riikides positiivne mõju postmaterialismi määrale, siis sissetulekute ebavõrdsuse efekt sellele oli negatiivne. Tärkava majandusega maades ja arenguriikides ebavõrdsusel ning makromajanduslikul arengutasemel aga efekt puudus, mida võis ka eeldada, kuna postmaterialistlikud väärtused kerkivad esile eeskätt heaoluriikides postindustrialiseerimise etapis. Indiviidi tasandil oli suhtelisel sissetulekul küll positiivne efekt postmaterialistlike väärtuste rõhutamisele olemas, kuid võrreldes makrotasandi efektidega jäi selle mõju marginaalseks. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4412542~S1*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/42235 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | postmaterialism | et |
| dc.subject.other | väärtused (filos.) | et |
| dc.subject.other | väärtusorientatsioon | et |
| dc.subject.other | majanduslik areng | et |
| dc.subject.other | ebavõrdsus | et |
| dc.subject.other | tulud | et |
| dc.title | Majandusarengu taseme, sissetulekute ebavõrdsuse ja suhtelise sissetuleku mõju postmaterialistlike väärtuste kujunemisele | et |
| dc.type | Thesis | et |