Eesti maaraamatukoguhoidjate suhtumine raamatukogude muutumisse
| dc.contributor.advisor | Põldaas, Mai, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Must, Madis Enrik | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikoool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-06-08T09:40:20Z | |
| dc.date.available | 2016-06-08T09:40:20Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärk oli välja uurida, kuidas suhtuvad Eesti maaraamatukoguhoidjad raamatukogude muutumisse. Eesmärgi täitmiseks on seatud kaks uurimisküsimust: ● Kuidas suhtuvad Eesti maaraamatukoguhoidjad muutuste ja uuenduste üldistesse aspektidesse maaraamatukogudes? ● Kuidas suhtuvad Eesti maaraamatukoguhoidjad konkreetsetesse uuendustesse ja lisateenustesse maaraamatukogudes? Töö teoreetilises osas kirjeldatakse maaraamatukogude rolli, käesoleva sajandi muutusi Eesti ja läänemaailma raamatukogunduses ning asjaolusid, mis muutusi põhjustavad. Raamatukogude roll kogukondades muutub mitmekülgsemaks. Raamatukogusid mõjutavad korraga kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja demograafilised trendid. Muutumise juures on oluline roll ka raamatukoguhoidja valikutel. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi 15 poolstruktureeritud intervjuud sihipäraselt valitud kolme maakonna maaraamatukoguhoidjatega. Käsitleti teemasid nagu muutumise vajalikkus, reklaam, raamatukogud kogukonnakeskustena, sotsiaalmeedia, postiteenuse pakkumine raamatukogudes, uute lugejate leidmine ja raamatukogu tegevuste piir. Intervjueeritavad olid enamasti jutukad ja avameelsed. Andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringust selgub, et maaraamatukoguhoidjad ei pea mõistlikuks mitmete uute ideedega kaasa minemist. Need arvamused toetuvad tihti sellele, et arvatakse tundvat enamasti vanemapoolsete lugejate soove. Näiteks raamatukogus olev e-luger ei leiaks lihtsalt kasutajaid. Samas on üks trendiks muutuv teema sotsiaalmeedia, mille kasulikkust näeb üha rohkem raamatukoguhoidjaid. Raamatutega mitteseotud teenuseid võidakse pakkuda, aga ei taheta, et põhiteenused hakkaks nende kõrval külastajatelt ja töötajatelt vähem tähelepanu saama. Uued asjad peaksid suurendama lugemishuvi. Seda ei arvata näiteks üha levinuma postipunktide raamatukogudesse kolimise puhul. Uuringu autor on analüüsile toetudes veendunud, et kõiki maaraamatukogutöötajaid iseloomustab üldine arusaam raamatukogude muutumisest, mida nähakse loomuliku ja positiivsena. Üldjuhul pika staažiga raamatukoguhoidjate tööaja jooksul ongi raamatukogudes palju muutunud. Tuntakse, et maaraamatukoguhoidjatel on oma töö tegemiseks vaja üha mitmekülgsemaid oskuseid. Raamatukoguhoidjate suhtumise erinevused väljenduvad peamiselt selles, milliseid asju peetakse raamatukokku sobivaks ning kui julged ollakse millegi uue proovimisel. Tulemused annavad suhteliselt laia ülevaate Eesti maaraamatukoguhoidjate muutumisvalmidusest. Töö autor soovib, et maaraamatukoguhoidjatest rääkides hakataks edaspidi kasutama mitmekülgsemat iseloomustust kui lihtsalt „vananev töötajaskond“. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4575809*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/51763 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | üliõpilastööd | et |
| dc.title | Eesti maaraamatukoguhoidjate suhtumine raamatukogude muutumisse | et |
| dc.type | Thesis | en |