Pracht und Luxus zwischen Brügge und Reval: das Retabel des Marienaltares der Bruderschaft der Revaler Schwarzenhäupter des Meisters der Legende der Hl. Lucia

Abstract

Madalmaade hiliskeskaegsed maalitud retaablid, mis on hoiul Eesti Kunstimuuseumis – Niguliste muuseumis on Eesti hinnalisemad kunstivarad. Nende seas on anonüümsele Brugge Püha Lucia legendi meistrile omistatud altariretaabel, mis saabus hansalinn Tallinnasse (dominiiklaste Katariina kirikusse) arvatavasti aastal 1493. Retaabli tellijateks olid võimsad kaupmeesteühendused nagu Suurgild ja Mustpeade vennaskond. Teos paistab silma luksusesemete kujutamise erakordse rohkuse poolest. Nende seas on kallid siid-, samet- ja kuldkangad, orientaalne vaip, verdüür, lüsterkeraamika, manuskriptid, raudrüüd ja kullassepateosed. Retaabli avamisel luksuse aste järjest kasvab, alates tagasihoidlikutest esemetest, lõpetades väga kallihinnalistega. Sellisena sobib teos materiaalse kultuuri uurimiseks iseäranis hästi ning seda võib pidada isegi Madalmaade maalikunsti omamoodi võtmeteoseks. Esmakordselt vaadeldakse doktoritöös kõiki luksusesemeid eraldi ja ansamblina, lisades neile korrektsed terminid, dateeringud ja võimalusel ka päritolu. Töö käigus selgus, et esemed pärinevad enam vähem samast ajast maalitud retaabli endaga ehk 15. sajandi teisest poolest. See näitab, et meistri eesmärk oli kujutada kaasaegseid esemeid võimalikult täpselt. Tekstiilid on edasi antud enamjaolt üldistavalt, pööramata tähelepanu nende tekstuurile. Seevastu kõik väikses skaalas kujutatu, näiteks kullassepateostel olevad kalliskivid või kuldpaelad on maalitud suurema tähelepanuga. See tähendab, et meistril on arvatavasti olnud töö teostamiseks vähe aega, samas annavad kasutatud tehnikad tunnistust sellest, et töökoja käsutuses on olnud rikkalikud ressursid tellimuse täitmiseks. Kuigi oleks loogiline eeldada, et teose välimuse üle on otsustanud ainuisikuliselt kaupmehed, viitavad korduvad luksusesemed meistri loomingus siiski sellele, et initsiatiiv nende kujutamiseks on lähtunud Bruggest ja mitte Tallinnast. Samas on Püha Lucia legendi meister oma tellijatega hästi kursis ja pakub neile kõike, mille poolest kaubalinn Brugge oli tuntud ning teeb neist selle kaudu sümboolselt suurte ressursside valdajad.

Late medieval Netherlandish painted altarpieces that are kept in the Art Museum of Estonia – Niguliste Museum are some of the most valuable artworks in Estonia. Among these is the altarpiece attributed to the anonymous Master of the Legend of St. Lucy from Bruges, which is believed to have arrived in the Hanseatic city of Tallinn (in the Dominican St. Catherine's Church) in 1493. The altarpiece was commissioned by such powerful associations of merchants as the Great Guild and the Brotherhood of Black Heads. The altarpiece stands out for depicting an extraordinary number of luxury items. These include expensive silken and velvet fabrics, cloth of gold, oriental rugs, verdures, lustreware, manuscripts, suits of armour, and goldsmith works. When the altarpiece is open, the degree of luxury grows from modest items to very expensive ones. Thus, the altarpiece is particularly well-suited for studying material culture. It may even be considered a kind of key work of Netherlandish painting. In this dissertation, all luxury items are analysed separately and as an ensemble—adding the correct terms, dates, and if possible, the origin—for the first time. While studying the altarpiece, it became clear that the objects come from more or less the same time period as the painted altarpiece itself—from the second half of the 15th century. This shows that the Master's goal was to depict contemporary objects as accurately as possible. Textile depictions are mostly generalized, without paying attention to their texture. In contrast, everything on a small scale, such as gems on jewels or gold ribbons, is painted with greater attention. This means that the Master was probably pressed for time in completing the altarpiece. Yet, the techniques used show that the workshop had abundant resources for completing such and order. Although it would be logical to assume that the appearance of the altarpiece was decided solely by the merchants, the repeating luxury objects in the master's work indicate that the initiative to depict them has come from Bruges and not from Tallinn. At the same time, the Master of the Saint Lucy Legend was well acquainted with his clients and offered them everything that the commercial city of Bruges was known for. He thus symbolically made them holders of great resources.