Population health measures to support evidence-based health policy in Estonia

Abstract

Tervisesüsteemide eesmärgiks on pakkuda parimat võimalikku tervist rahvastikule ja selle kõigile liikmetele. Tervisesüsteemide toimivus ja nende võime mõjutada rahvastiku tervise paranemist varieerub siiski märkimisväärselt. Selle tulemusena on tervisesüsteemid eesmärkide saavutamiseks pidevas muutumises ja arengus ning ideaaljuhul tugineb see täielikult teadmistepõhistele otsustele. Teadmistepõhise tervisepoliitika teabevajadused erinevad poliitika arendamise etappide lõikes: alguses on rõhk kirjeldavatel andmetel, hiljem kandub see üha enam terviseprobleemide põhjuste ja tervise parandamisele suunatud sekkumisvõimaluste tuvastamisele. Tervisekaotuse, välditava suremuse ja sekkumiste kulu-efektiivsuse mõõtmine on kasutatavad tõenduspõhise poliitika arendamise erinevate etappide toetuseks. Eesti rahvastik kaotas 2002. aastal 446 361 vaevustele kohandatud eluaastat. Meestel olid kaotuse peamiseks põhjuseks enneaegsed surmad, naistel aga elu jooksul põetud haigused. Üllatavalt olid südameveresoonkonna ja kasvajaliste haiguste järel peamisteks tervisekaotuse põhjustajateks vigastused (peamiselt suremuskaotus) ja luu-liigeshaigused (haiguste suur mõju põdejate elukvaliteedile). Piirkondlikud erinevused tervisekaotuses olid suured ning need olid lisaks muule seotud ka maakondade ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-majandusliku olukorraga. Välditav suremus vähenes Eestis aastatel 2000–2009 algselt 244-lt kuni 159 välditava surmani 100 000 rahvastiku kohta 0-74 vanusrühmas ja see langus oli kiirem üldsuremuse langusest. Eesti välditava suremuse tase on tunduvalt kõrgem paljude teiste OECD riikide tasemetest kuigi selle osakaal üldsuremusest on samal tasemel. Kõigi välditavate surmade ärahoidmisel võiks Eesti eeldatav eluiga teoreetiliselt pikeneda 2,7 aasta võrra. Oluline osa Eesti tervisekaotusest on seotud alkoholi liigtarvitamisega. Selle osa vähendamiseks oli 2004. aastal kõige kulutõhusamaks sekkumiseks alkoholiaktsiisi tõstmine. Kulutõhusad olid ka näiteks alkoholireklaami täielik keelustamine, alkoholi müüdikohtade ja –aegade piiramine, joobe kontroll teedel ning alkoholialane nõustamine perearstide poolt, mõju rahvastiku tervisele oleks suurim kõigi modelleeritud sekkumiste kombinatsioonil. Aastatel 2005–2010 täiendati Eestis mitmeid alkoholi liigtarvitamise vastaseid sekkumisi ning alkoholipoliitika karmistus mõnevõrra. Samal ajal jätkus alkoholi tarvitamise kasv Eestis kuni 2008. aastani kui alkohoolipoliitika muutustele lisandus üleilmse majanduskriisi mõju.

Health systems aim to provide the best possible health outcomes for individuals and population. However, health systems vary in their performance and in how much impact they have on health improvement. This challenges health systems to constant development, which is most effective if based on evidence-based decisions. Information needs change during policy development: initial stages require descriptive information of health status, while information on causes of and solutions to identified health problems become increasingly important in later stages. Burden of disease, amenable mortality and cost-effectiveness modelling are tools that can be used in these different stages to support evidence-based health policy. Estonian population lost 446 361 disability adjusted life years in 2002. Losses from premature mortality prevailed for men while losses from morbidity prevailed for women. Unexpectedly, losses from cardiovascular diseases and cancers were followed by losses from injuries (mainly from premature deaths) and musculoskeletal diseases (high impact on quality of life). Regional variation of burden of disease was high and was among other things associated with socio-economic situation in Estonian counties and municipalities. Amenable mortality of Estonian population declined from 244 in 2000 to 159 amenable deaths per 100 000 population in 0-74 age-group in 2009 which was faster than decline of all-cause mortality. Amenable mortality in Estonia is high compared to many other OECD countries while its proportion from total mortality is on the same level. Potential gain in life expectancy from preventing all amenable deaths was 2.7 years in 2009. When considering prevention of burden of disease associated with harmful use of alcohol, increase of alcohol excise tax was the most cost-effective intervention analysed in Estonia in 2004. Other interventions like advertising bans, restriction of sales times and places of alcoholic beverages, random breath testing on roads and brief counselling in primary healthcare were cost-effective as well while combination of all interventions modelled was the most effective. Even though Estonian alcohol policy was strengthened during 2005-2010 using various interventions, alcohol consumption continued to increase until 2008 when global economic downturn reached Estonia.