Meedia roll väljarännanud eestlaste kohanemisel Soome ühiskonnas

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on meedia võimalik mõju Soome rännanud eestlaste kohanemisel sealses ühiskonnas, täpsemalt avalikus sfääris ja tööturul. Töö käigus viidi läbi kümme semistruktureeritud intervjuud Soomes elavate ja töötavate eestlastega vanuses 20-40 eluaastat. Lisaks täitsid seitse intervjueeritavat viie päeva jooksul meediapäevikut, mis näitas informantide tegelikku meediatarbimist. Bakalaureusetööst selgub, et autori eeldus, et Soomes elavad eestlased on läbi meediaprisma vaadates hargmaised, peab paika. Kõik intervjueeritavad on läbi meediaprisma vaadates hargmaised migrandid – nad tarbivad nii Soome kui ka Eesti meediat ning hoiavad kontakte kodumaal elavate lähedastega. Mis aga puudutab erinevaid võimalikke kohanemisstrateegiaid, siis kindlatesse raamidesse on väljarännanuid raske paigutada. Pigem võib antud töö näitel traditsiooniliste kohanemismustrite asemel (nagu näiteks assimileerumine, integratsioon) täheldada liikumist suurema hübriidsuse suunas. Bakalaureusetööst selgus, et meedial on enamjaolt olnud positiivne mõju Soome riigis kohanemisele. Igapäevaselt on suur meedia (televisioon, raadio, internet, ajalehed, ajakirjad) abiks olnud praktilise informatsiooni otsimisel ning keeleoskuse arendamisel. Samuti on suur meedia abiks olnud tööandjate kontaktide leidmisel ning tööga seonduva informatsiooni otsimisel. Väike meedia ehk personaalne meedia on eelkõige abiks tulnud neile informantidele, kes kasutavad Facebook’i. Kõik kaheksa intervjueeritavat, kes kasutavad Facebook’i, on liitunud mõne sealse hargmaise Soomes elavatele eestlastele mõeldud grupiga. Gruppe peeti oluliseks, sest neist saab vahetut informatsiooni (nt kuidas taotleda isikukoodi). Samuti hõlbustab personaalne meedia suhtlust Soomes elavate soomlastega (peamiselt suheldakse Facebook’i ja WhatsApp’i kaudu), Soomes elavate teiste eestlastega (peamiselt Facebook’i kaudu) ning kodumaal elavate lähedastega (peamiselt Skype’i ja Facebook’i kaudu). Kui avalikus sfääris näikse olevat suhteliselt hästi kohanetud, siis tööturul hakkamasaamine on pigem individuaalne ja sõltub ka sotsiaalsest kapitalist ja teistest personaalsetest näitajatest. Lisaks selgus tööst, et ühiskonnas hakkamasaamisel on Eesti meedial olnud toetav roll – kodumaise meedia jälgimine tekitab justkui kodutunde ning loetud artiklid selle kohta, et Soomes on nii palju eestlasi, tekitab kindlustunde. Ehkki käesoleva tööga traditsioonilisi kohanemisstrateegiaid ei saadud kätte, oleks vaja teise rõhuasetusega uuringut nende väljaselgitamiseks. Läbi meediakasutuse on traditsioonilisi mustreid veidi keerukam leida.