Takistatud väljasaatmise perspektiiviga ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike toimetulek ja nende seadustamise võimalused Euroopa Liidus
| dc.contributor.advisor | Ehin, Piret, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Belitšev, Egert, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Luik, Eike | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2022-06-28T07:30:29Z | |
| dc.date.available | 2022-06-28T07:30:29Z | |
| dc.date.issued | 2022 | |
| dc.description.abstract | Käesolev magistritöö „Takistatud väljasaatmise perspektiiviga ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike toimetulek ja nende seadustamise võimalused Euroopa Liidus“ analüüsib, milline on pikaajaliselt ebaseaduslikult riigis viibivate isikute olukord Euroopa Liidus sh Eestis, nendele isikutele laienevate toimetulekumeetmete piisavus ning nende seadustamise võimalused. Töö empiirilise osa läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset metodoloogiat, mille andmekogumise meetodiks oli poolstruktureeritud ekspertintervjuude läbiviimine valdkonna ekspertidega Eestis. Seitsme ekspertintervjuu põhjal koostati Eesti olukorda analüüsiv kvalitatiivne sisuanalüüs. Töö aktuaalsus tuleneb sellest, et kuigi hetkel on takistatud väljasaatmise perspektiiviga isikute arv Eestis väike, võib eeldada, et seoses ebastabiilse olukorraga Vene Föderatsioonis on lähiajal olukord muutumas ning selliste isikute arv kasvab märkimisväärselt. Magistritööl on kolm peamist järeldust. Kuigi seni on takistatud väljasaatmisperspektiiviga isikute arv väike, saab ekspertide arvates senist isikute seadustamiste arvu pidada põhjendatuks ja piisavaks. Ebapiisavaks saab pidada aga isikutele pakutavat toimetulekuteenuste ringi, mis on küll piisav olukorras, kus isik peaks viibima lühikest aega (kuna teenus ei ole disainitud pikaajaliseks teenuseks), mis aga ei taga inimese inimväärset kohtlemist pikaajalisel teenusel. Samuti ei ole proportsionaalne, et vältimatu abi sotsiaalteenuse finantseerimise kohustus lasub ainult kohalikul omavalitsusel. Isikute seadustamisel on Eestis võimalik takistatud väljasaatmisperspektiiviga välismaalasele anda elamisluba humaansetel kaalutlustel, mis on erandlik elamisloa vorm ning põhineb ameti diskretsiooniotsusel. Töö teeb soovitusi, et elamisloa andmist võiks laiendada ka isikutele, kelle väljasaatmine on olnud takistatud pika aja vältel ning nad on näidanud üles koostöötahet enda väljasaatmise osas, ei ole olnud nende väljasaatmist olnud võimalik ellu viia. Samuti teeb töö soovitusi, kuidas muuta ebaseaduslikult riigis viibiva isiku igapäevast elu inimväärsemaks. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5508210*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/82799 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | Euroopa Liit | et |
| dc.subject.other | migrandid | et |
| dc.subject.other | toimetulek | et |
| dc.subject.other | maalt väljasaatmine | et |
| dc.subject.other | legaliseerimine | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Takistatud väljasaatmise perspektiiviga ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike toimetulek ja nende seadustamise võimalused Euroopa Liidus | et |
| dc.type | Thesis | et |