Poliitilistest erimeelsustest tekkinud energiamajanduslikud probleemid kahe riigi vahel - Ukraina ja Venemaa näitel

Abstract

Energia on kujunenud kaasaegses rahvusvahelises poliitikas üheks olulisemaks majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu komponendiks. Riigid kasutavad energiavarude kontrolli ning energiatarne suunamist strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, muutes energia oluliseks geopoliitiliseks vahendiks. Eriti avaldub see piirkondades, kus riikidevahelised suhted on pingelised ning kus sõltuvus energiaimpordist või -ekspordist mängib määravat rolli poliitiliste otsuste kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, kuidas sõjale eelneval perioodil Venemaa ja Ukraina vahelised poliitilised erimeelsused kujunesid energiapoliitiliseks konfliktiks. Töös kasutatakse sündmusi, mis eelnesid konfliktile, sealhulgas kahe riigi energiasuhete arengut ning mis aitasid kaasa erinevate konfliktide eskaleerumisele. Tähelepanu pööratakse Venemaa tegevusele energiaressursside kasutamisel poliitilise survevahendina ning nende meetmete mõju Ukraina sisepoliitikale ja rahvusvahelisele positsioonile. Töö peamiseks uurimisküsimuseks on: kuidas kasutas Venemaa energiaressursse poliitilise mõjuvõimu suurendamiseks Ukraina üle? Sellele lisaks otsitakse vastuseid küsimustele, milline oli käsitletava kriisi olemus, millised olid selle peamised etapid ning millisel määral Venemaa poolt korraldatud energia rünnakud Ukrainat mõjutasid? Töö põhineb kvalitatiivsele juhtumiuuringule, mille raames analüüsitakse teadusartikleid, poliitikaanalüüse, rahvusvaheliste organisatsioonide raporteid ning välispoliitika ekspertide hinnanguid. Antud lähenemine võimaldab terviklikult mõista nii konflikti kujunemise põhjuseid kui ka selle laiemat poliitilist tähendust.