Skandaalide mõju erakondade rahastamise süsteemile: Saksamaa näitel

Abstract

Uurimuse eesmärk oli selgitada, kuidas mõjutab poliitiline skandaal erakondade rahastamist ning teha seda analüüsides kahte Saksamaal toimunud erakondade rahastamisega seotud skandaali ning nende tulemusi. Seejuures keskenduda nii erakondadele endale ning nende motiividele kui ka teistele mõjutajatele. Eelkõige kujunes tähtsaks meedia, mille ülesandeks on tuua ühiskondlike reeglitega vastuolus olev tegevus rahva ette, hoida seda agendas ning kajastada soovitavaid muutusi. Selles toetab meediat akadeemiline kirjandus. Poliitikute korruptiivset tegevust aitab avastada ka õigussüsteem ning loodavad uurimiskomisjonid. Järgnevalt toon välja mõned üldised tähelepanekud, mida tõid välja nii teooria kui Saksamaa juhtumid. Antud uurimus näitas, et skandaal viib regulatsioonideni erakondade rahastamissüsteemis siis kui kõik juhtivad erakonnad on muutustega nõus ning neile avaldatakse selleks survet. Reformi ei sünni niikaua kuniks kasvõi üks suur erakond, kes on reformi vastu, omab piisavalt võimu, et seda mitte lubada. Muutuste takistamine on seotud omahuvidega ning nähakse, et reformi läbiviimine mõjuks hästi korruptiivse erakonna mainele ning peseks selle puhtaks. Tähtis roll on siin ka meedial, kui meedia skandaalist tüdineb või ei kajasta seda piisavalt, siis see vaibub enne kui viib reaalsete tulemusteni. Teine tähtis tegutseja on konstitutsioonikohus, eriti kui sellel on piisavalt võimu, et erakondade otsustele panna veto või suunata nende käitumist. Kui jõutakse lõpuks kokkuleppele erakondade rahastamissüsteemi regulatsioonide osas, siis enamasti seatakse sisse ka riiklik erakondade rahastamine või suurendatakse selle määra. Seda põhjendatakse peamiselt sissetuleku kaotusega regulatsioonide tõttu. Skandaalist muutusteni jõudmisel on tähtis ka erakondade arv skandaalis. Kui skandaali on segatud kõik parteid, siis on muutusteni jõudmine tõenäolisem, sest kõik erakonnad soovivad oma mainet ja toetust taastada ning oma rahastamise reguleerimine seda suure tõenäosusega teeb. Keerulisem olukord tekib siis kui skandaali on segatud mõni üksik erakond, siis tahab muutuseid sisse viia korruptiivne erakond. Puhastel erakondadel on selle peale otsustamise koht, kas reformi lubamine oleks neile kasulikum kui selle takistamine. Kui puhas partei või parteid otsustavad takistada muutusi, lootes, et sellest langeb korruptiivse erakonna toetus ning nende enda toetus selle arvelt tõuseb, siis reformi ei sünni. Selline käitumine võib olla ohtlik, sest muutuste takistamine võib näidata rahvale, et korruptiivset tegutsemist ei soovitagi karistada.