Influencing personal financial decisions with information provision

Abstract

Inimesed teevad tihtipeale finantsotsuseid ilma neid selgelt läbi kaalumata. Eesti näitel on Eurostati 2021. aasta andmete kohaselt töötavate pensioniealiste inimeste osakaal Euroopas kõrgeim (32,5%), keskmine Eesti pension asendab 34% eelnevast sissetulekust. Seega pole oluline osa Eesti elanikkonnast pensioniks ettevalmistunud. Samuti on suur osa (22%) mitte-pankadest laenupakkujate laenudest viivises, andes märku, et paljud krediidiotsused ei ole hoolikalt kaalutud. Finantsotsustel on aga märkimisväärne mõju inimeste heaolule ning vaimsele tervisele. Lühinägelikkus raha kasutamise osas ka riigile koormav. Näiteks kui inimesed loodavad riigi toele pensionieas, suurendab see riigi sotsiaalkindlustuse eelarve vajadust, mida rahaliselt iseseisvama populatsiooni puhul poleks vaja. Seega on oluline käsitleda kuidas aidata inimestel enda rahaliste otsustega paremini toime tulla, ehk kuidas finantskäitumist suunata. Doktoritöö eesmärk on pakkuda põhjalikku arusaama informatsiooni pakkumise mõjust eraisikute finantsotsustele. Eesmärgi täitmiseks käsitletakse kolme autori poolt publitseeritud teadustööd. Doktoritöö tulemusena leitakse, et riigi kontekstil on oluline roll eraisikute finantsotsustes, kuid seos finantskirjaoskuse ja finantskäitumise vahel on ebaselge. Finantskirjaoskus ei selgita laenukäitumist piisaval määral, kuid informatsiooni pakkumine võib oluliselt mõjutada krediidiga ostmise kavatsust. Samas on mõjude avaldumine mitmekesine ning ei pruugi alati avalduda. Seega peaksid sõnumid olema klientide osas segmenteeritud ning personaliseeritud. Doktoritöö panustab kirjandusse andes parema arusaamise sellest, miks inimesed ei pruugi käituda vastavalt oma teadmistele finantskäitumise kontekstis. Töö tulemusena esitatakse neli olulist ettepanekut finantskäitumise suunamiseks, sealhulgas vastutustundliku laenamise tagamiseks ning investeerimistegevuste soodustamiseks.People often make financial decisions without thorough consideration. In Estonia, according to Eurostat's 2021 data, the proportion of people working in their retirement age is the highest in Europe (32.5%), while the average Estonian pension replaces 34% of pre-retirement income. Therefore, a significant part of Estonia's population has not prepared for retirement. Also, a large proportion (22%) of loans from non-bank lenders in Estonia are overdue, indicating that many credit decisions have not been well thought through. However, financial decisions have a significant impact on people's well-being and mental health. Myopia in money matters can also burden the state, as people relying on the state to support them in retirement puts a strain on the government budget, which would not be necessary for a more financially independent population. Therefore, it is important to consider how to help people make more considerate financial decisions, i.e., how to influence financial behaviour. The aim of the thesis is to provide an in-depth understanding of how information provision influences personal financial decisions. To fulfil the aim, three research papers published by the author are discussed. The thesis finds that the country context plays an important role in personal financial decisions, but the relationship between financial literacy and financial behaviour is unclear. Financial literacy does not explain credit behaviour to a sufficient extent, but information provision can be effective in influencing behaviour. However, the effect is varied and may not always appear. Therefore, recipient segmentation and message personalisation are important. The doctoral thesis contributes to the literature by providing a better understanding of why people may not make financial decisions based on their financial knowledge. The thesis outlines four recommendations for influencing financial behaviour, including increasing responsible lending and encouraging investment behaviour.