Naabruskond läbi geopoliitilise perspektiivi: Euroopa Liidu ja Venemaa võimu teostamine Ukrainas

Abstract

Nõukogude Liidu lagunemisega tekkisid maailmakaardile uued iseseisvad riigid, kes hakkasid oluliselt mõjutama geopoliitilist olukorda. Oluliseks piirkonnaks kujunes Ida- Euroopa, mis eraldab kahte suurt rahvusvahelist tegutsejat, Euroopa Liitu ja Venemaad. Nii EL kui ka Venemaa soovivad mõjutada oma lähinaabruskonda. Euroopa Liit lähtub ennekõike demokraatia edendamisest ja normatiivsete väärtuste levitamisest oma idanaabruses ning Venemaa eesmärgiks on oma mõjuala säilitamine, mis on oluline osa Venemaa imperialistlikest püüdlustest. Põrkuvad huvid Ida-Euroopa geopoliitiliselt olulises piirkonnas on tekitanud konflikte nii kahe suurvõimu vahel kui ka mõjutanud Ida-Euroopa riikide sisepoliitilist konteksti. Käesolev magistritöö analüüsib lähemalt Euroopa Liidu ja Venemaa mõju ulatust Ukraina näitel. Seda esiteks seetõttu, et Ukraina on Euroopa suurim riik, mille üle mõju omamine on prioriteet mõlema suurvõimu jaoks ning teiseks, kuigi alates Ukraina iseseisvumisest on suurvõimude vahele jääv Ukraina olnud nii vahendaja kui ka konfliktiallika rollis, siis on lõplikult raske määratleda Ukrainat ühe või teise poole liitlasena. Magistritöö eesmärgiks on hinnata, kumma suurvõimu mõju Ukraina üle on suurem. Selleks on lähtutud Joseph Nye pehme- ja tugeva võimu teooriast, mille kohaselt võimu võib defineerida kui viisi, misläbi on võimalik teisi mõjutada oma eesmärkide saavutamiseks. Magistritöö kesksest eesmärgist tulenevalt on peamiseks uurimisküsimuseks välja selgitada, kumb suurvõim on pehme ja tugeva võimu kontekstis suutnud edukamalt Ukrainale mõju avaldada. Selleks, et hinnata, kumb pool on kasutanud pehme ja tugeva võimu meetmeid rohkem ning efektiivsemalt, on kõikide meetmete alapeatükkides n hulk valdkondi, läbi mille on kvalitatiivselt hinnatud osapoolte edu meetmete kasutamisel. Magistritöö demonstreerib Euroopa Liidu ja Venemaa suhteliselt tasavägist domineerimist Ukrainas, mis süvendab Ukraina sisepoliitilist lõhestumist Ida- ja Lääne- Ukrainaks ning on ka hetkel kestva riigisisese konflikti üheks põhjustavaks teguriks. Samuti on oluline välja tuua, et pehme ja tugeva võimu meetmeid võib kasutada kombineeritult, kus osapool ei pruugi järgida ainult ühte konkreetset võimu vormi.