Hoiakud LGBT+ inimeste suhtes: religioossus ja erakondlik eelistus Eestis ja Rootsis

Abstract

Käesolev töö uurib lineaarsete regressioonimudelite abil seksuaalvähemustesse suhtumist kahes riigis, Eestis ja Rootsis. Vaadeldakse erinevate võimalike tunnuste seost sellelega, kuidas inimesed nendes riikides suhtuvad LGBT+ inimeste vabadusse elada nii nagu nad tahavad ning nende lapsendamisõigusesse. Ennekõike on vaatluse all inimese ideoloogilised vaated (vasak–parem paigutus, viimastel valimistel valitud erakond) ning üksikisiku religioossuse erinevad tasandid (belonging, behaving, believing), aga ka erinevad sotsiodemograafilised tegurid: vanus, sugu, haridustase ja elukoht. Tulemustest selgub, et Eestis ja Rootsis on erinevate tegurite seos seksuaalvähemustesse suhtumisega üsna hästi kooskõlas seniste tulemustega eriala teaduskirjanduses: üldjoontes suhtuvad positiivsemalt seksuaalvähemustesse nooremad ja naised, kes ideoloogiliselt on pigem vasakpoolsemad ja liberaalsemad. Lisaks on mõningane seos haridusega, Rootsis suhtuvad kõrgemalt haritud seksuaalvähemustesse positiivsemalt, ja religiooni mõnel tasandil, näiteks usuteenistustel osalemine ja kindlasse religiooni kuulumine. Samas ilmneb ka tõsiasi, et kuigi Rootsis on üldiselt suhtumine seksuaalvähemustesse keskmiselt positiivsem, ei ole uuritavate tegurite seos suhtumisega riigiti erinev. Seega on hoiakuid kujundavate tegurite seoste struktuur kahes riigis sarnane, ehkki üldine hoiakute tase erineb. Järelikult osutavad analüüsitulemused, et Eesti abieluvõrdsuse seadustamise 2023-2024 tugines sarnastele hoiakute mustrile, mis on ka Rootsis