Rahvuslik identiteet ja julgeolek kuue EL-i ja NATO riigijuhi kõnedes esimese kuu jooksul pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja seitse kuud hiljem

Abstract

Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda 2022. aasta 24. veebruaril ning viis septembris läbi libareferendumeid annekteeritud aladel ja kuulutas välja osalise mobilisatsiooni. Bakalaureusetöö eesmärgiks on teada saada, kuidas käsitlevad Euroopa Liidu ja NATO riigijuhid julgeolekut ja rahvuslikku identiteeti kahel perioodil: vahetult peale Venemaa sissetungi Ukrainasse ning seitse kuud hiljem. Selleks defineeriti esmalt julgeolek ja identiteet ning uuriti nende seost. Rahvusliku identiteedi ja julgeoleku uurimiseks kasutati uurimismeetodina temaatilist analüüsi. Valimiks oli 24 kõnet kuuelt riigijuhilt, mis olid jagatud nelja kategooriasse ajalise perioodi ja auditooriumi vahel. Seega taheti teada, kuidas käsitletakse rahvuslikku identiteeti ja julgeolekut ajaperioodide ja auditooriumite sees ja vahel. Lisaks uuriti seda, kuidas kõnedes väljendub riikide finantsilise toetuse määr. Valitud riigid olid jagatud Ukraina toetuse alusel kolmeks ning taheti teada, kas see finantsiline toetus tähendab ka suuremat solidaarsust või ühtsustunnet ukrainlastega. Analüüsis eristusid neli teemat: julgeolek, väärtused, toetus ja ajalugu. Identiteet ise teemana ei väljendunud, sest tegemist on mitmetahulise mõistega, mis hõlmas kõiki teisi välja toodud teemasid. Analüüsist selgus, et identiteet ja julgeolek on omavahel seotud läbi ühtsuse väärtustamise ning osad alamkategooriad kaotasid perioodide vahel julgeolekualase tähenduse, neid kasutati ühtsuse saavutamise eesmärgil. Lisaks selgus, et toetusmäär pole kõnedes toetuse väljendamisega seotud.