Riigigümnaasiumide loomise kommunikatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumis

Abstract

Bakalaureuse töö eesmärk oli välja selgitada kuidas kirjeldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ministeeriumi tasandil planeeritud ja läbi viidud kommunikatsioonitegevusi riigigümnaasiumite loomise reformi teemadel. Samuti selgitada reformi kui hariduspoliitilise muudatuse olemust. Töö eesmärgist lähtuvalt tuletasin uurimisküsimused ning viisin läbi kolm kvalitatiivset poolstruktureeritud intervjuud, milles HTMi ametnikud olid eksperdi rollis. Andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Eesti hariduspoliitikas on hetkel üks suuremaid muudatusi kahtlemata koolivõrgu korrastamise programm, mille juurde kuulub ka riigigümnaasiumite reform, mille käigus plaanitakse gümnaasiumiastmega koolide arv 155 vähendada 2021. aastaks umbes 100 koolini. Seega kaasneb koolivõrgu korrastamisega koolide sulgemine ning gümnaasiumiastme kaotamine, mis võib inimestes tekitada negatiivseid emotsioone, mida on võimalik eduka kommuniaktsiooni abil ennetada. Haridusteemade uurimine on oluline kuna need puudutab otse või kaudselt igat Eesti elanikku. Töö peamine tulemus on reformi saatnud kommunikatsiooni rolli selgitamine, mis mõnikord on riigigümnaasiumide loomise juures muutunud kõige strateegilisemaks juhtimisosaks ning sellest sõltub see, kuidas sisuotsuseid tehakse. Töö olulisus seisneb ka põhjalikus reformi taustas, töös mitmel puhul välja toodud tulevikuhariduse ja õpikäsitluse põhimõtetel ning haridus kommunikatsiooni eripäral ja poliitiline faktor selles. Uuringust selgus, et riigigümnaasiumide reform on üks tundlikumaid ja tõsisemaid Haridus- ja Teadusministeeriumi teemasid, kuna see hõlmab kogu riiki ning igal pool on erinev taust. Riigigümnaasiumide reformi kommunikatsioonile pööratakse HTMis väga suurt tähelepanu, kuid see ei taga alati positiivseid tulemusi. Sellest hoolimata on Eesti kaart riigigümnaasiumeid täis ning kõigi maakonnakeskustega on riigigümnaasiumi loomise kokkulepe olemas. Sellega on üks etapp muutuste kommunikatsiooni uurimisest riigigümnaasiumide reformi juures läbitud ning siit on võimalik minna edasi järgmistele tasanditele, näiteks kooli ning kohaliku omavalitsuse tasandile, mis lõppkokkuvõttes annab reformist tervikliku ülevaate.