Koolilaste subjektiivne heaolu ning selle seosed autonoomia, kompetentsuse ja seotusega

dc.contributor.advisorSoo, Kadri, juhendaja
dc.contributor.authorKütt, Kelly
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2025-06-26T13:27:50Z
dc.date.available2025-06-26T13:27:50Z
dc.date.issued2025
dc.description.abstractKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida kooliõpilaste subjektiivset heaolu ning selle seoseid kolme psühholoogilise põhivajadusega: autonoomia, kompetentsuse ja seotusega. Vastavalt töö eesmärgile püstitasin uurimisküsimused, milles tahtsin teada saada, mis on laste hinnangud enda subjektiivsele heaolule ning kas esinevad soolised ja klasside vahelised erinevused. Samuti uurisin, kuidas psühholoogilised põhivajadused mõjutavad subjektiivset heaolu. Töö empiirilise materjalina käsitlesin Clanbeati poolt 2022. aasta oktoobris läbi viidud 5. – 9. klasside õpilaste vaimse heaolu monitooringut. Subjektiivse heaolu kaardistamisel põhinesin WHO-5 heaoluindeksi tulemustele ning lisaks toetusin laste autonoomia, kompetentsuse ja seotuse tunnetuste hinnangutele. Tulemused näitasid, et keskmine subjektiivne heaolu hinnang on 58 punkti sajast ning kõrge heaoluga lapsi on 64% ja 36% on madal heaolu. Laste üldine heaolu tase on vanuse kasvades langemas, kuid poistel püsib stabiilsemana, aga see-eest tüdrukutel on oluliselt langemas. Kõige suurem murekoht on 9. klassi tüdrukud, kelle keskmine subjektiivse heaolu on 44 punkti sajast ja kellest kaks kolmandikku hindavad oma heaolu madalaks. Samuti leidsin, et autonoomia, kompetentsus ja seotus on statistiliselt olulisel määral seotud laste subjektiivse heaoluga. Kui antud psühholoogiliste põhivajaduste tunnetus on rahuldamata, siis on väiksem tõenäosus, et lastel on kõrge heaolu. Need vajadused on lapsele olulised, kuna selles vanuses kujunevad välja nende põhilised toimetulekumehhanismid oma edasiseks eluks, et nad saaksid tulla toime oma igapäevaeluga ja olla toimevõimekad ning panustada ühiskonda. Seetõttu on oluline regulaarselt uurida laste subjektiivse heaolu seisu, kuna see annab parema ülevaate lapse heaolu seisust ning aitab leida probleemseid kohti ja mõjutatavaid tegureid. Käesolev bakalaureusetöö ei olnud küll esindusliku valimiga, ent sellest hoolimata näitab uuring olulisi trende põhikoolis õppivate laste heaolus, kinnitab varasemate uuringute tulemusi ja rõhutab tüdrukute subjektiivse heaolu languse esinemist. Töö tulemused viitavad, et laste subjektiivse heaolu toetamiseks on oluline luua võimalusi autonoomiaks, tugevdada enesetõhusust ning tagada toetavat sotsiaalset keskkonda.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5755881*est
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/111705
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherõpilasedet
dc.subject.otherlapsedet
dc.subject.otherheaoluet
dc.subject.otherautonoomiaet
dc.subject.otherkompetentsuset
dc.subject.otherseotus (psühholoogia)et
dc.titleKoolilaste subjektiivne heaolu ning selle seosed autonoomia, kompetentsuse ja seotusegaet
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
kutt_kelly_ba_2025.pdf
Suurus:
690.02 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format