Hinna alandamine õiguskaitsevahendite süsteemis
dc.contributor.author | Kalamees, Piia | |
dc.date.accessioned | 2013-04-19T07:01:07Z | |
dc.date.available | 2013-04-19T07:01:07Z | |
dc.date.issued | 2013-04-19 | |
dc.description.abstract | Väitekirjas on uuritud kas ja kuidas on võimalik saadud asja või teenuse eest vähem maksta, kui see ei vasta lepingutingimustele. Võimaluse puudustega kohustuse täitmise eest lepingus kokku lepitust väikemat hinda maksta annab võlaõigusseaduse § 112. Selle kohaselt võib isik, kui ta on nõus teiselt lepingu poolelt vastu võtma puudustega kohustuse täitmise, alandada lepingus kokku lepitud hinda. Seejuures leitakse alandatud hinna suurus (summa, mille peab lõplikult tasuma), korrutades esialgselt kokku lepitud hinna puudustega kohustuse täitmise väärtusega ning jagades saadud tulemuse kohase kohustuse täitmise väärtusega. Näiteks, ostab A mobiiltelefoni, mille hind on 600€. Pärast telefoni kättesaamist selgub aga, et sellega ei ole võimalik kasutada kõiki kasutusjuhendis kirjeldatud funktsioone (sellisel kujul on telefoni väärtus 400€, koos kõigi funktsioonidega oleks see aga 500€). Kui A on valmis puudustega telefoni endale jätma ja ei taha, et müüja seda parandama asuks, siis saab ta lepingus kokku lepitud hinda alandada ning peab tasuma müüjale 480€ (600x400/500) esialgselt kokku lepitud 600€ asemel. Kaitsmisele esitatud väitekirjas leiti, et hinna alandamine peaks olema võimalik kõigi lepingute puhul, milles on kohustuse täitmise eest hind kokku lepitud ja ei tuleks piirduda selle lubamisega vaid konkreetsete lepinguliikide puhul (nt müügileping, töövõtuleping). Vastasel juhul võivad jääda lepingupoolte õigused kaitseta. Näiteks võiks hinna alandamine olla lubatud ka litsentsilepingu puudustega täitmise korral. Teiseks jõuti järeldusele, et vajadus hinna alandamise järele tuleneb asjaolust, et muid õiguskaitsevahendeid (nt kahju hüvitamine, lepingust taganemine) kasutades ei ole võimalik taastada kohustuse rikkumise järgselt poolte lepinguliste kohustuse vahelist tasakaalu. Samuti selgub väitekirjast, et Eesti õiguse kohaselt saab hinda alandada ilma lepingu teiselt poolelt eelnevalt kohustuse täitmist nõudmata või talle kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Lepingu teine pool võib vältida hinna alandamist, kasutades oma õigust kohustuse rikkumine heastada. | et |
dc.identifier.isbn | 978–9949–32–256–5 (trükis) | |
dc.identifier.isbn | 978–9949–32–257–2 (pdf) | |
dc.identifier.issn | 1406–6394 | |
dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/29912 | |
dc.language.iso | et | et |
dc.relation.ispartofseries | Dissertationes iuridicae Universitatis Tartuensis;47 | |
dc.subject | võlaõigus | et |
dc.subject | hinnad | et |
dc.subject | õiguskaitsevahendid | et |
dc.subject | mahahindlused | et |
dc.subject | lepingurikkumine | et |
dc.subject | õigusloome | et |
dc.subject | Eesti | et |
dc.subject | law of obligations | en |
dc.subject | prices | en |
dc.subject | law enforcement instruments | en |
dc.subject | rebates | en |
dc.subject | reach of contract | en |
dc.subject | legislation | en |
dc.subject | Estonia | en |
dc.subject.other | dissertatsioonid | et |
dc.subject.other | ETD | en |
dc.subject.other | dissertation | en |
dc.subject.other | väitekiri | et |
dc.title | Hinna alandamine õiguskaitsevahendite süsteemis | et |
dc.title.alternative | Price Reduction in the System of Remedies | et |
dc.type | Thesis | en |