Ökopoodide ärimudelite kujundajad - eri võimalused
Kuupäev
2013
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Ühiskonna heaolu silmas pidav ettevõtlus on kiiresti muutumas üheks võimsaimaks 21. sajandi
ärimudeli kontseptsiooniks, mille taga seisavad ettevõtjad sotsiaalse missiooniga pakkuda lahendusi
erinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Tegemist on suhteliselt uue suunaga ettevõtluses, mis tegutseb
peamiselt valdkondades, kus traditsiooniliste mittetulundusühingute ja omavalitsuste tegevused ei ole
seni edukad olnud.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millistest komponentidest koosnevad
ökopoodide ärimudelid ning milline nägi välja nende loomise protsess idee sünnist teostuseni.
Eelnevate elementide kirjelduse juures oli oluline ettevõtjate ehk ökopoodide omanike enda nägemus
poe olemusest ning see, kuidas nad poega seotud tegevusi mõtestavad. Töö eesmärgiks oli uurida
ökopoodi kui nähtust ning analüüsida selle rolli ühiskonnas ning ettevõtluskeskkonnas.
Tulenevalt uurimustöö eesmärgist tutvustasin töö teoreetilises osas ärimudeli ja ettevõtlusega
seotud mõisteid. Samuti andsin ülevaate Osterwalderi kujundatud ärimudelist, mis oli empiirilise töö
aluseks. Bakalaureusetöö eesmärkide täitmiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ning
intervjueerisin kolme ökopoe omanikku ning viisin poodides läbi vaatlused.
Siinsete uurimusobjektide puhul oli ettevõtjatele poe avamise tähtsaks ajendiks ettevõtja soovid
luua enda ettevõte, milleks osutus ökopood kas ettevõtja enda huvidest lähtuvalt, tulenedes juhuslikust
võimalusest või varasema ökokaupadega kokkupuute põhjal. Ühiseks nimetajaks kõikide poodide
puhul on ka varasem ettevõtlus-või juhtimiskogemus ja võimalus investeerida poe tegevusse. Ökopoodide ärimudelite kõige silmapaistvamad komponendid on poe väärtuspakkumine,
suhted klientidega ja tarnijatega ning ettevõtte finantsstrateegia. Kõige suurem mõjuvõim poe
sortimendi kujundamisel on klientidel, kelle soove ja vajadusi arvesse võttes ettevõtjad kauplusesse
tooteid lisavad. Kogukonna poe ja Vahendaja puhul saadakse informatsiooni kliendiga isiklikult
suheldes, kuid Ärikett analüüsib klientide ostukäitumisi. Samuti on viimasel ökopoel kõige
pikemaajalisem kogemus ökopoe juhtimisel, mille põhjal poega seotud otsuseid tehakse. Poodide
sortimendi kujundamisel mängib tähtsat rolli suhe tarnijatega, kellelt Kogukonna pood ja Vahendaja
ootavad pigem sõbramehelikumat suhtlust.
Kogukonna poe finantsstrateegia järgi hoitakse kogu teenitud kasum ettevõttes sees, mis
võimaldab ettevõttel pakkuda laiemat sortimenti ning hindu madalal hoida. See kinnitab teoreetikute
lähenemist, et ökoettevõtluses keskendutakse pigem kasumi paigutamisele ettevõttesse tagasi, et oleks võimalik oma klientidele veelgi paremaid hüvesid pakkuda. Tegemist on kohati omamoodi mitte
ärilise, vaid pigem ühistulise lähenemisega ärile. Äriketi strateegiaks on laiendada ökokaupade turgu
ning nende ambitsioonid on pigem seotud ettevõtte tegevuse laiendamisega.
Ettevõtte väärtusahel seab tippu eelkõige kliendi, kes ettevõttesse raha toob ning kelleta poed
tegutseda ei saaks. Erinevused poodide tegevustes seisnevad selles, kuidas sellele kliendile
lähenetakse. Siin on poodide tegevuses ka lahknevused selle koha pealt, kas poodi kujundatakse
vastavalt kliendi soovidele või proovitakse klientide käitumist muuta nii, et see oleks kasumlik
ühiskonna ja ettevõtte vaatenurgast.
Tulevased uurimustööd võiksid proovida kaardistada ökonišši kliendi vaatest lähtuvalt. Sellest
tulenevalt oleks võimalik konstrueerida ja otsida uut mudelit, mis aitaks veelgi paremini ühiskonna
ökoambitsioone realiseerida.