Писательская стратегия и литературная репутация М. А. Кузмина в раннесоветский период (1917–1924 гг.)

Abstract

Väitekiri on pühendatud Mihhail Kuzmini esimeste revolutsioonijärgsete aastate kirjanduslikule reputatsioonile ja kirjanikustrateegiale. Selles vaadeldakse perioodi alates aastast 1917, mil kirjanik tervitas entusiasmiga veebruarirevolutsiooni (kuid ei võtnud omaks bolševike võimule tulekut 1917. aasta oktoobris), kuni aastani 1924, mil Kuzmin eemaldus kirjandusprotsessist. Uurimistöö eesmärk oli uurida Kuzmini reputatsiooni ja strateegia dünaamikat, pöörates erilist tähelepanu tema ühiskondlik-poliitilisele positsioonile ja esteetikale. Väitekirjas analüüsitakse suurt hulka Kuzmini ilukirjanduslikke ja kriitilisi tekste, kusjuures paljusid neist esmakordselt. Peamise metodoloogilise instrumendina kasutatakse ”praktikate teooriat”. Teiseks peamiseks uurimustöö kontseptsiooniks on uute identsuste idee, mis kujunesid vene revolutsiooni ajel. Esimeses peatükis kirjeldatakse Kuzmini kirjandusliku reputatsiooni ja strateegia peamiseid tendentse, pöörates erilist tähelepanu tema reputatsiooni stabiilse tuuma kujunemisele, kuvandile, mille poole nii kriitikud kui autor ise paljude aastate jooksul pöördusid. Teine peatükk käsitleb Kuzmini 1917. aastal kirjutatud teoseid ja tema ühiskondlik-poliitilist positsiooni sellel ajal. Kolmas peatükk käsitleb perioodi aastatel 1917 kuni 1921, mida võib iseloomustada kui Kuzmini kriisi ja tema pettumust revolutsioonijärgses tegevuses. Tema loomingu peamine tegevussuund sellel ajal oli töö teatris. Neljas peatükk käsitleb Kuzmini osalemist erinevates kirjanduslikes liitudes. Viiendas peatükis vaadeldakse perioodi aastast 1923 kuni 1924, mil autori kirjanikustrateegiaid tabab ebaedu, ja analüüsitakse selleni viinud asjaolude põhjuseid. Uurimustöö näitab ühte võimalikku kirjanike adapteerumisviisi 20. sajandi uute kultuuriliste tingimustega ning toob selgust perioodi, mida Mihhail Kuzmini biograafias on paljude aastate jooksul kõige vähem uuritud.The current thesis deals with the literary reputation and writer strategy of Mikhail Kuzmin in the first post-revolution years. The studied period lasts from 1917, when Kuzmin enthusiastically greeted the February Revolution, and 1924, when many of his undertakings failed, and he was pushed aside from the literary process. The main goal of this research is to examine the literary reputation and writer strategy of Kuzmin in dynamics paying special attention to his political and social position as well as his aesthetics. A wide range of artistic and critical texts by Kuzmin is involved, many of which are analyzed for the first time. Theory of practice is chosen as a main methodological tool. Another basic concept of research is the idea of the new identities formed by the Russian Revolution. Chapter 1 describes the main trends in Kuzmin’s literary reputation and strategy with the special focus on formation of the stable core of his reputation, which critics and the author himself had been addressing over the years. Chapter 2 focuses both on works written by Kuzmin in 1917 and his political and social position during this time. Chapter 3 is dedicated to period from 1917 to 1921 which can be described as Kuzmin’s crisis and disappointment in post-revolutionary reality. The main trend in his creativity in this time is work for theater. Chapter 4 is devoted to Kuzmin’s participation in literary unions both unofficial and official. Chapter 5 deals with the period from 1923 to 1924, when writer strategies failed, and analyzes the reasons of it. The research demonstrates one of the possible way for adaptation of writers to the new cultural conditions of the XX century and also clarifies the period which for many years remained the least studied in the Mikhail Kuzmin’s biography.