Kierkegaardian theology of education

Abstract

Kuivõrd saab tõde õppida? See küsimus on vaevanud filosoofe ja teolooge lääne mõttemaailma algusaegadest peale. Uurimus kierkegaardlikust haridusteoloogiast kutsub ümber mõtestama hariduse ja teoloogia seost – teologiseerima haridust. Selle keskmes on suured küsimused: kas haridus saab olla midagi enamat kui teadmiste edasiandmine? Kas see võiks olla eksistentsiaalne teekond? Kas haridus võib olla Jumal? Doktoritöös vaadeldakse uut arusaama Jumalast ja haridusest Søren Kierkegaardi teoloogia kolmikjaotuse kaudu: objektiivne teoloogia, subjektiivne teoloogia ja eksistentsi-kommunikatsioon. Sidudes Nigel Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooria teoloogilise mõtlemisega, pannakse kokku uus hariduslik loogika ning nihutatakse selle kaudu teoloogia piire. Kaasaegsest metafüüsikast inspireerunud hariduslik loogika väidab, et tõde ei leidu objektis ega subjektis, vaid suhtes (relation). Selle tõestamiseks käsitleb väitekiri Søren Kierkegaardi pseudonüümi Johannes Climacuse nime all avaldatud teost „Filosoofilised pudemed“ sokraatliku, climakusliku ja tubbsiliku tõlgenduse kaudu. Need kolm lähenemist näitavad viise, kuidas luuakse Jumala ja inimese suhet, mis peegeldub õpetaja ja õpilase suhtes. Seda suhet vaadeldakse uuesti inkarnatsiooni paradigma kaudu, mis oli puudu Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooriast. Inkarnatsiooni paradigmas pole Jumal enam abstraktne, vaid kehastunud Jeesus Kristusena. Inkarnatsiooni aspekt toob esile ühe eristuva hariduse teoloogia elemendi – kogemuse Jumal-õpetajast, mida uuritakse inimese-õpilase suhte teoreetilise vaatluse kaudu. Selle lähenemise kaudu seatakse kahtluse alla Kierkegaardi uuringutes valitsev vaade, mis jagab Kierkegaardi haridusteooria “Filosoofilistes pudemetes” kaheks – jumalikuks ja inimlikuks õpetamiseks. Seevastu esitab väitekiri uue kierkegaardliku haridusteooria, kus Jumal on haridus. Väitekiri seab küsimuse alla haridusteoloogia lähenemise, mis jagab teoloogia tegemise ja uurimise kaheks kaasaegses sekulaarses ülikoolis lepitamatuks sfääriks. Väitekirja ainulaadne panus haridusteoloogia valdkonda seisneb mõttesuuna ja haridus(kogemuse) taasavastamises, mis on loomulikult olemas teoloogia distsipliinis eneses, samal ajal mõistes teoloogia ülesannet eksistentsi-kommunikatsioonina.

Can the truth be learned? This question has troubled philosophers and theologians since the dawn of Western philosophical tradition. Kierkegaardian Theology of Education invites us to reconsider the relationship between education and theology. At its core are bold questions: Can education be more than the transmission of knowledge? Could it be an existential journey? Is God education? The thesis explores a new understanding of God and education through Kierkegaard’s division of theology into objective, subjective, and existence-communication. Through this lens, the boundaries of theology are expanded, incorporating Nigel Tubbs’s contemporary metaphysical theory into theological thinking to construct a new educational logic. This new educational logic, inspired by modern metaphysics, argues that truth is found neither in the object nor the subject but in the relation. To demonstrate this, the thesis examines Søren Kierkegaard’s pseudonymous work, Philosophical Fragments through the perspectives of the “Socratic,” “Climacian,” and “Tubbsian” readings. These three readings reveal how the relationship between God and humanity, mirrored in the relation between teacher and student, is established. This relationship is revisited through the paradigm of the Incarnation, which was missing from Tubbs' theory of modern metaphysics. In the incarnational paradigm, God is no longer abstract but embodied in Jesus Christ. The aspect of incarnation highlights a distinctive element of the theology of education – the experience of God as a teacher, explored through the theoretical study of the relationship within the educational context. This approach challenges the view prevalent in Kierkegaard studies, which separates Kierkegaard’s educational theory in Fragments into divine and human teaching. Instead, the thesis presents a new Kierkegaardian educational theory, where God is education. The thesis challenges the perspective in the theology of education that separates the practice and study of theology into two irreconcilable spheres within modern secular universities. The thesis’ unique contribution to the field of the theology of education lies in the rediscovery of a way of theological thinking that serves as an educational experience inherently present within the discipline of theology itself when theology's task is understood as existence-communication.