Psüühikahäiretega inimeste lähedaste toetusgruppide vajalikkus

dc.contributor.advisorNarusson, Dagmar, juhendaja
dc.contributor.authorRootsi, Evelin
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2015-08-26T07:21:25Z
dc.date.available2015-08-26T07:21:25Z
dc.date.issued2015
dc.description.abstractPsüühikahäiretega inimeste lähedaste toetusgrupid on olulised. Seda nii lähedastele endale, ühiskonnale, kui ka psüühikahäiretega inimestele. Kuna psüühikahäiretega inimesi on palju nad on suuremas osas mitteaktiivsed tööealised ning nende arv on kasvav, siis on oluline uurida, kuidas nende olukorda paremaks muuta. Psüühikahäiretega inimeste lähedastel on selles märkimisväärne roll. Ometi pole kerge hakkama saada psüühikahäirega inimese lähedasena. Selleks on tehtud toetusgrupid, kus lähedased saavad rääkida oma mõtetest ja muredest inimestega, kel on sarnased probleemid. Tööst selgus, et antud valimi põhjal on toetusgruppidel omajagu funktsioone. Kuigi tuleb meeles pidada, et valim koosneb viiest inimesest ning ei ole üldistatav tervele Eestile. Peamine kasu, mida toetusgrupist saadi, on info, nõuanded ning emotsionaalne lohutus ja välja elamine. Lisati, et toetusgrupp aitab paremini pikka perspektiivi näha, seal saadakse lootust ning pikaaegseid sõprussuhteid. Toodi välja ka, kuidas toetusgrupis on võimalik vabalt probleemist rääkida ning mitte tunda häbi, stigmatiseeritust, mis muidu ühiskonna poolt kohati tuleb. Välismaa autorid toovad välja, kuidas pikaaegsed lähedased hakkavad üks hetk ühiskonnas psüühikahäiretega inimeste teemadest rääkima ning nende eest ka teatul määral kostma. Antud töö analüüsist aga seda ei selgunud. Järelikult on toetusgrupid vajalikud, et psüühikahäirega inimeste lähedased saaksid sealt infot, emotsionaalset tuge, lootust, uusi sõprussuhteid ning tunda ühes kohas end häbi ning stigmatiseerimise vabalt. Toetusgrupil on küll omajagu funktsioone, kuid see ei pruugi nii alati olla. Nimelt sõltub psüühikahäire inimese lähedase faasist, kas toetusgrupist on kasu. Kui grupis on koos pikaaegne ning äsja häirest teada saanud inimene, siis ei pruugi sellest osapooltele kasu olla, kuna vajadused on nii erinevad. Samuti sõltub toetusgrupi kasulikkus grupi etapist. Eesti grupi näitel selgus, et toetusgrupis käijad on omavahel nii head sõbrad ja ollakse grupi viimases faasis, kus juurdetulijatel ei pruugi olla nii mugav. Toetusgrupi efektiivus on sõltuv eri teguritest ning gruppe luues tuleks seda meeles pidada. Järelikult võiks toetusgruppe luues arvesse võtta, mis etapis grupp ning lähedased on.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4498496*est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/48015
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherpsüühikahäirega inimesedet
dc.subject.othereneseabirühmadet
dc.subject.otherkvalitatiivsed uurimismeetodidet
dc.subject.otherEestiet
dc.titlePsüühikahäiretega inimeste lähedaste toetusgruppide vajalikkuset
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
rootsi_evelin_ba_2015.pdf
Suurus:
975.13 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.71 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: