Avatud sõna- ja sakramendiosadus. Ristitud laste ja noorte armulaua admissioon: kontekstid ja arusaamad Eesti luterlikus kirikus 1917–2005

Abstract

Omal ajal öeldi tabavalt, et lastega tegelemine kirikus ei ole mingi mugav jalutuskäik, vaid pigem takistusjooks. Ajalugu uurides selgub, et protestantlik kirik on pikka aega jaganud oma ristitud noorliikmetele küll Jumala sõna, kuid mitte armulauda. Sellisena ei teostu aga avatud sõna- ja sakramendiosaduse põhimõte – kõikide ristitute võrdväärne osadus kirikus, mille rakendumist uustestamentliku koinonia-idee alusel on seatud ja seatakse tänapäevalgi kirikutes eesmärgiks. Ristitud laste ja noorte armulauale lubamise ehk admissiooni küsimuse üle murravad teoloogid pead juba sajandeid. Küsimus on selles, millistel tingimustel saadakse selleks õigus? Milline on ristimise, osaduse, liikmesuse ja konfirmatsiooni roll? Kuidas on protestantlikes kirikutes ja Eesti luterlikus kirikus kasutatud erinevaid admissiooni mudeleid ja mille alusel on fikseeritud selle korrad? Millist rolli mängib kiriklik noorsootöö? Väitekirjas analüüsin admissiooni eklesioloogilist, kirikuajaloolist ning kirikliku noorsootöö konteksti avatud sõna- ja sakramendiosaduse vaatenurgast. Samuti esitan need arusaamad admissioonist, mis kujunesid Eesti luterlikus kirikus aastatel 1917–2005 ja avaldavad mõju tänapäevani. Järeldan, et kuigi avatud sõna- ja sakramendiosaduse idee võimaldab ristitud lastel ja noortel armulaual osaleda ning Eesti luterlikus kirikus on seda vaadeldaval perioodil osaliselt ka lubatud, mõjutas siinset admissiooni mudeli ja korra valikut varem ja mõjutab praegugi konfirmatsioonitraditsioon. Kuigi kirikuseaduse järgi pääsevad lapsed ja noored armulauale ristimise alusel, kehtivad selle mudeli kõrval veel teisedki. Seega puudub Eesti luterlikus kirikus ühtne arusaam admissioonist ning kehtestatud on osalise admissiooni kord, mis lubab kiriku liikmeid armulauale nii ristimise kui ka konfirmatsiooni alusel.

Once it was said, fittingly, that working with children in church is not “a comfortable walk, but rather a steeplechase”. Examining history it becomes evident that the Protestant Church has long shared the word of God, but not the Eucharist, with its baptized young members. However, the principle of open communion of the word and the sacrament – the equal communion for all baptized, the implementation of which was and still is the goal of churches based on the idea of koinonia in the New Testament – is not realized under these circumstances. Theologians have been pondering over the issue of admission of baptized children and young people to Holy Communion for centuries. The question is, under what conditions should the right of admission be issued? Or what role do baptism, communion, membership and confirmation play? How have different models of admission been used in the Protestant churches and Estonian Lutheran church, and what forms the basis for fixed orders of admission? What role does youth work play in the issue of admission? In this dissertation I analyze the ecclesiological and church historical context and the context of youth work of the admission from the point of view of open communion of the word and the sacrament. I also highlight the concepts of admission that evolved in the Estonian Lutheran Church during 1917–2005 and have an impact to this day. I conclude that although the idea of open communion of the word and the sacrament enables the practice of admission, and this principle has been partially followed in the Estonian Lutheran Church during the period under consideration, tradition of confirmation has influenced and still influences the choice of the model and order of admission. Although church law allows the children and youth to the Eucharist on the bases of baptism, there are other models of admission. Therefore, the Estonian Lutheran Church does not have a common understanding about admission and the law of church provides a partial admission, which allows church members to the Eucharist based on baptism or confirmation.