Populism ja liberaalse demokraatia kriis Euroopa Liidus: Visegradi ja Balti riikide näitel

dc.contributor.advisorTalving, Liisa, juhendaja
dc.contributor.authorHakijainen, Nikita
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2022-06-17T10:30:53Z
dc.date.available2022-06-17T10:30:53Z
dc.date.issued2022
dc.description.abstractKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, kuidas populistid valitsuses mõjutavad liberaalse demokraatia kvaliteeti Ida-Euroopa riikides, täpsemalt Visegradi ja Balti riikides. Teema on oluline kuna nii ajalugu, eriti arengud pärast I Maailmasõda, kui ka kaasaegsed arengud mitte-liberaaldemokraatlikes riikides näitavad, et režiimi de-demokratiseerimine toob kaasa inimõiguste rikkumisi ja kasvavaid pingeid rahvusvahelistes suhetes. Kuna tavaliselt hakkavad autoritaarses riigis kannatama eelkõige selle riigi kodanikud, on iga riigi elanike huvides liberaalse demokraatliku režiimi säilitamine või selle poole püüdlemine. Vaatluse alla olid võetud Ungari, Poola, Tšehhi, Eesti ja Läti. Valitud riigid hõlmavad nii neid, kus populistidel on valitsuses palju võimu, kui ka neid, kus nende võim on piiratud, mistõttu sobivad nad selle uuringu jaoks hästi. Uurimustöös analüüsitakse, kuidas populistid valitsuses mõjutasid riikide liberaalse demokraatia ja selle põhitunnuste (vabad ja õiglased valimised, kohtute sõltumatus, vaba meedia, võimude lahusus, kodaniku vabadused) kvaliteeti. Püstitatud hüpoteesi järgi mida rohkem on populistidel võimu valitsuses, seda rohkem on kahju liberaalsele demokraatiale. Seega on liberaalne demokraatia selle töö sõltuv muutuja ja populism on sõltumatu muutuja. Analüüsi läbiviimiseks kasutati Most Similar Different Outcome võrdlevat meetodit. Analüüsi tulemused toetavad püstitatud hüpoteesi. On näha, et riikides, kus populistidel on valitsuses suur võim (näiteks superenamus või absoluutne enamus), on liberaalse demokraatia kvaliteedi langus palju suurem kui riikides, kus populistide võim on märkimisväärne, kuid piiratud (peaministripartei koalitsioonis). Samal ajal riikides, kus populistid valitsuses on oluliselt piiratud (koalitsioonipartner) liberaaldemokraatia kvaliteedi langus kas ei toimu või on väga väike. Lisaks sellele näitas analüüs, et liberaalset demokraatiat ohustav populistide tegevus on riigist või grupist sõltumata sarnane ning erandeid esineb harva.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5506952*est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/82669
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherEuroopa Liitet
dc.subject.otherpopulismet
dc.subject.otherliberaalne demokraatiaet
dc.subject.otherpoliitilised kriisidet
dc.subject.otherBaltimaadet
dc.subject.otherKesk-Euroopaet
dc.subject.otherUngariet
dc.subject.otherPoolaet
dc.subject.otherTšehhiet
dc.titlePopulism ja liberaalse demokraatia kriis Euroopa Liidus: Visegradi ja Balti riikide näitelet
dc.typeThesiset

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
hakijainen_nikita_ba_2022.pdf
Suurus:
717.98 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.67 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: